12/07/2009

Eneseabitööstus - õng või õngekonks?


Öeldud on: ära anna abivajajale kala - anna õng. Aga mõnikord võib see abivajaja õngega kalapüüdmise asemel ise õngekonksu otsas sahmivaks kalakeseks muutuda.

Eneseabiraamatute lugeja enamasti ei mõtle, et üht või teist raamatut lugedes on ta sattumas eneseabitööstuse õnge otsa. Samuti ei tee seda mitmesuguste eneseabiloengute kuulajad.

Tasapisi neelatakse õngekonks alla ja hakatakse siis otsima selle abi uusi annuseid, sest enam ei osata ise hakkama saada. Minetatud on võime mõtelda, arutleda, kaalutleda, kritiseerida. Selle asemel arvatakse sageli, et just selle või teise raamatu autor(id) on need iidol(id), kes ainsana suudavad selle maailma raskustest läbiminekut selgitada ja aidata. Ja nii tsiteeritakse neid lakkamatult, õpitakse pähe, kuid ei mõelda, mida ja kuidas; võetakse ainsa ja ülima tõena.

Mis seal salata, mõnda neist raamatutest olen minagi lugenud, mõnest huvitunud, mõnda pidanud ja pean täitsa heaks. Aga mul pole neid kuigi palju ja ma ei järgi neid vähemasti oma arust pimesi. Samas olen tähele pannud, kuidas meie ja muu maailma kirjastajad üksteise võidu teatavad, et praegustel masu ja täpe aegadel on eneseabikirjandus see kaup, mis hästi peale läheb. Järjest paremini, sest inimesed ei oska enam iseendas olemise kindlust leida, vaid peavad seda teiste tõlgendustest ahmima. Ameeriklased näiteks kulutavad self-help raamatute peale 693 miljonit dollarit aastas.

Mõnikord olen mõelnud, kas näiteks farmaatsiatööstus juba oma olemuselt saab olla huvitatud sellest, et inimene terveks saaks. Vaevalt küll, sest terve inimene pole ravimitööstusele kasulik.

Samamoodi on eneseabiga - terve, suutlik, mõistlik, elujulge, tark, sõltumatu inimene pole eneseabitööstusele kasulik, sest ta ei takerdu õngekonksu ega too turule järjest uut raha.

Just nimelt eneseabitööstusele. Eestis on seda mõistet tarvitatud vähe. Meil teeb eneseabitööstus seejuures päris pikki samme. Tuletage näiteks meelde igasuguste self-help tehnikate ja aura- ning muude muutmiste küllalt kalleid hindu. Või nendesamade muutmiste ja tehnikakursuste komplekssust, mis väljendub selles, et kui ühe oled saanud või läbinud, siis hakkad mõne aja pärast teist tahtma, rahakoti lukke korraldajatele avama.

Eesti ajakirjandusest ei ole ma lugenud eneseabitööstuse kriitikat. Mõnevõrra on püüdnud seda teha skeptikublogi, aga tema puhul on mul aeg-ajalt tunne, et ta viskab lapse koos pesuveega välja. Sest mitte kõik, mida tehakse, pole kauka jumala teenistuses ja taunitav. Paljust alternatiivsest on tõepoolest abi.

Välisajakirjanduses ja eriti äriteemalistes raamatutes aga tuleb üha sagedamini ette, et mõni eneseabitööstusega tegelema hakanud miljonär rõõmustab, et on leidnud ammendamatu allika, iseäranisti ammendamatu rasketel aegadel, ja püüab sellest siis viimast välja pigistada. Tsiteerin üht sellist rõõmustajat, kes räägib populaarsest filmist ja raamatutest koondnimega "Saladus":
"Ma olen alati olnud vaimustuses enesetäiendusest. Avastasin, et "Saladusel" on olemas väga tugev hoog. Ma hakkasin kasutama "Saladuse" DVD-l esinenud kuulsaid eksperte... see on osutunud väga edukaks ja ma olen otsustanud seda hoogu veel suuremal määral rakendada." Selleks on loomisel erisaated, mis põhineks "Saladusel" ja õpetaks inimestele, kuidas ainuüksi oma mõttejõu abil saavutada kõik millest nad unistanud on... "See kõik on osa minu plaanist, et muuta The Learning Annex miljardidollariliseks ettevõtteks...Eneseabitööstuse väärtus on 19 miljardit dollarit. Kui sa mõtled sellele, kuidas oma elu parandada, tahan, et mõtleksid minu ettevõttele... Eneseabitööstus ainult ootabki, et mõni ettevõte ta endale haaraks... ma teen nii, et see oleksime meie." (Bill Zanker)
Nii et jah, eneseabitööstus ulatab hädasolijale õnge, aga enamasti teeb ta ka kõik, et see ise õngekonksu otsa jääks ja sealt lahti ei rabeleks.

Reisil tehtud pilt.

9 comments:

  1. Täpsustus: alternatiivsuse asemel aitab enamasti platseeboefekt – aitab, kui inime usub, et aitab. Ja platseeboefekt on kergemate hädade leevendamisel sageli ülivõimas.

    ReplyDelete
  2. mis tähendab "alternatiivsuse asemel" ! platseeboefekt ongi 1 paljudest alternatiivsetest mõjureist.

    mõnedel "skeptikutel" on platseebo saanud kinnisideeks ( ja võluvõtmeks, mille abil nad enda jaoks kõik uksed avavad

    ReplyDelete
  3. Õppige loodusteadusi! ☺

    ReplyDelete
  4. Väga põnev ja asjakohane mõttekäik, mille üle iga koolitaja, terapeut ja eneseabi entusiast peaks hetkeks järele mõtlema.

    Õnneks muutub üha enam eneseabi materjalidest veebist tasuta kättesaadavaks, seega raha pärast pole enam nõnda suurt muret.

    Samas, pigem olgu inimesed eneseabi kirjandusest ja materjalidest sõltuvuses, kui alkoholist või narkootikumidest, eksole :)

    ReplyDelete
  5. Haraldi viimase väitega peab muidugi nõus olema. Seda inspiratsiooni-veebi kavatsen ma ka põhjalikumalt vaadata, nii et aitäh viite eest.

    AV, kas loodusteadused annavad igale küsimusele vastuse? Minu meelest ei oska loodusteadused veel paljutki seletada, mida looduse enda seadused - loodus ise - korda saadavad. Sest iga teaduse looja ja selles askeldaja on ju inimene ja inimeste teadmised on vägagi piiratud... Minu meelest on maailmas ikkagi väga palju niisuguseid asju, mida me seletada ei oska, kuigi neid mõtestada püüame, aga mõnikord ei oska isegi märgata.

    ReplyDelete
  6. Olen Iltaka arvamusega väga nõus. Vesteldes omaealiste tuttavatega, kerkib see eneseabi ja alternatiivravi teema tihti üles. Ühest küljest on see hea, sest inimesed on asunud lahti mõtestama oma elus juhtunut ja võimalusi edsapidiseks teisest vaatenurgast. Mina ise samuti. Aga viimasel ajal on see nagu ületanud normaaalsed mõõtmed minu jaoks. Alailma käib üks tsiteerimine, see ütles nii ja too ütles naa, et kuidas õieti elama peab. Iseseisev mõtlemisoskus hakkab taanduma ja järgitakse automaatselt ja kõhklusteta kellegi teise poolt öeldud reegleid. Eluterve kahtlemine on suures õhinas ununenud.

    Sul on see hästi sõnastatud, nad on jäänud selle abi õnge otsa ise, mitte ei püüa selle abil vajalikke kalu.

    ReplyDelete
  7. Mõtlesin loodusteaduste õppimise all seda, et suur osa nn alternatiivravist on selline, mis loodusteadusi tundmata võib tunduda jube teaduslik (nt väidetavasti kvantfüüsika põhimõtteil elektromagnetvõngetega organismist raskmetallide väljaajamine; aine ülisuure lahjendamise korral toimeaine mõju säilimine elektronide võngetes; kõikvõimalikud energiad), aga mis pisut füüsika ja keemia peale mõeldes on soolapuhumine (nimetatud protseduuris osalev aparaat tõenäoliselt ainult mõõdab inimkeha näivtakistust, aine kiirguseks muundamise võimeid sellel ei ole; ülisuurtes lahjendustes toimeaine puudub; enamasti oleks nn energiate puhul õigem nimetus lihtsalt iidne vägi). Looduses on palju saladusi jah, inime teab sellest (eriti inimpsühholoogia avarustest) ainult väikest osa, aga puuduolevat ei ole vaja korvata rahategemise nimel umbluuga.

    Kui üks nn alternatiivravimeetod väidab, et kõik haigused tulevad sellest, et inime sööb valesti, ja teine, et sellest, et hingab valesti, siis ei saa mõlemad väited olla täiesti tõesed, siin on vastuolu. Siis on kahtlane ka see, miks ükski alternatiivravimeetod ei aita akuutsete tervisehädade korral (lihtne näide: pimesoolepõletik).

    Aga siin on ka eetikaküsimus: kui soolapuhuja teab, et ta on soolapuhuja, aga klient ei tea, siis see on nagu pettus. Kui klient teab, siis see on nagu teatrietendus, millel võib olla muid väärtusi, nt meelelahutus. Siis on ka võimalus, et soolapuhuja ei tea, et ta on soolapuhuja, aga see on juba päris raske juhtum ☺

    (Kinnitussõna on maksi.)

    ReplyDelete
  8. Siiski on alternatiivravijate hulgas kahtlemata neid, kes nii loodusseadusi kui -teadusi inimeste hüveks kasutada suudavad.Kuidas ja kellelt nad need oskused saanud on, jääb tihtilugu elu mõistatuseks.

    Inimesed on erinevad, mis ühele mõjub, see teisele ei mõju. Seesama eneseabitööstus on tegelikult ohtlik seetõttu, et väidab, et kõikidele inimestele sobib üks ja sama mõtteviis ja imevahend, paljundades seda tohututes tiraažides ja ju sundides seda peale hästi ettevalmistatud reklaamiaktsioonidega, et siis kasum kokku korjata. Üksik metsaeideke oma ravimteedega on sellega võrreldes väga ohutu ja enamasti heasoovlik abistaja, mitte varanduseahnitseja.

    Teadmamehi ja -naisi on olnud ja on igas ühiskonnas, inimesi teenides on väga paljud neist vägagi eetilised. Paraku on ka teistsuguseid oma teenuste pakkujaid ja just niisugustel puhkudel on tähtis, et inimene kalakesena õngekonksu otsa ei jääks.

    ReplyDelete
  9. Just-just.

    Tuleb meelde ka filmist „Briani elu” Briani pöördumine oma austajate poole, et nad ei peaks järgima pimesi kellegi õpetusi ega kellelgi laskma öelda, mida nad peaksid tegema, sest kõik nad on isiksused (you are all individuals), millele need kooris vastavad, et jah, nad on kõik isiksused.

    ReplyDelete