19.10.12

Las nad olla


Ja jälle põleb põõsas sügiseses tules. Nimetus igatsuses. Rändlindude lennus.

On nii, nagu tahaksin isegi minna. Eikuskilt eikuhugi.

Lugesin üht raamatut, aga blogis ma sellest kirjutama ei hakka. Ainult üks tõdemus. Liiga tuttavate kirjanike romaanides on liiga palju neist endist. Eriti siis, kui nad minategelase vormis kirjutavad. Üldistust ei sünni. See raamat oli just selline.

Liiga hästi mäletan oma kunagist üsna head sõpra. Liikusime samades seltskondades, meil olid ühised tuttavad, sagedased jutuajamised ja vaidlused. Selle raamatu puhul need segasid - ma oleksin kui lugenud tema elu seda osa, millest ma midagi ei tea, seda, kuidas oli hiljem, kuidas läks edasi. Ja ma ei teagi, kas ma seda teada tahan. Kas isegi nii, läbi kirjandusliku kõverpeegli.

Mõnikord on parem, kui kunagised tuttavad jäävad sinna, kus nad olid. Ei tule sinuga kaasa läbi kevadete, suvede, sügiste ja talvede.

Las nad olla ses kauges hõllanduses, mida noorusmaaks kutsutakse. Milleks meile teada, et edaspidises elus on nad pettunud, tülpinud, väsinud. Nagu me isegi mõnikord.

Las me mõtleme, et nendel läheb kõik hästi. Küllap lähebki. Ja põlev põõsas sügiseses tules toob ka neile nimetu igatsuse.

Minu foto, oktoober 2012.

4 comments:

  1. Tänan väga selle mõtiskluse eest. Olen palju mõtelnud, et vanad sõbrad on kaugeks jäänud ja peaksin nad üles otsima. Praegu sain aru et see oleks vale. Meid ei seo enam midagi. Mul hakkas kohe palju parem.

    ReplyDelete
  2. Mina olen tõmmanud "vana" elu ja praeguse olemise vahele konkreetse joone. Tuttavad on uued. Sõbrad - kas neid oligi?, jäid sinna. Kui keegi neist, endistest, on saanud maha mõne loomingulise eneseväljendusega, siis tekib teadvuses paratamatu seos - aga siis oli ta... Mõnikord selline meenutus selgitab, teinekord segab teosesse sisseelamist.

    ReplyDelete
  3. Anonüümne, aitäh Sullegi.

    ReplyDelete
  4. Hundi ulg, küllap see joonetõmbamine on kergem, kui asukohta otsustavalt muuta. Kokkupuuteid jääb ju vähemaks. Aga ju on õigus ka neil, kes ütlevad, et iga asi omal ajal omas kohas ning mõnest (asjast, suhtest, inimesest) tulebki loobuda. Niisugune targutamise teema mõnevõrra...

    ReplyDelete

Related Posts with Thumbnails