25/10/2016
„Sovetistan“
„Sovetistan: teekond läbi Türkmenistani, Kasahstani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani“* on olnud mu selle sügise haaravamaid lugemiselamusi.
Olen käinud selles kirjeldatud viiest riigist kolmes siis, kui need alles Nõukogude liiduvabariigid olid (mõnenädalastel teekondadel tollases kirjapruugis Turkmeenias, Kirgiisias ja Usbekistanis) ning kahes ülejäänus (Kasahstanis ja Tadžikistanis) oli mul hulk sõpru üliõpilaste ehitusmaleva päevilt ja kolleegidest tuttavaid. Eesti taasiseseisvumisest alates aga tean neist kaugetest maadest napilt, ka pole mul aimugi, kuidas elavad mu kunagised tuttavad nüüd, mil mõnigi neist riikidest suhtub oma kodanike sidemetesse välismaalastega kriitiliselt ja takistavalt.
NLiidu ajal teadsid eestlased Kesk-Aasia vabariikide kohta palju, nende kohta sai rohkesti loetud ja sageli sinna nii töö- kui puhkereisidele sõidetud. Seepärast on kummastav, et kogu see teadmine on üsna tühja jooksnud. Meil ei ole oma kirjarahvalt viimasel ajal (minu teada) ilmunud ühtki arvestatavat teost nende riikide kohta. „Sovetistani“ autor, norralanna Erika Fatland (sünd 1983) on lugejate, eriti noorema põlvkonna jaoks suure töö ära teinud ja väljaõppinud antropoloogina ka väga hea tulemuse saanud.
Raamatus on eksootikat ja seikluslikkust, aga ka palju sügavat kaastunnet keeruliste inimsaatuste suhtes. On ajaloo keerdkäike vanadest aegadest tänapäevani välja. On juttu lausa uskumatust julmusest ja Kesk-Aasia riikide elanike imepärasest külalislahkusest. Huvitavam kui põnevuslood ja krimkad, ehmatavam kui see, mida arvame end telesaadetest nähtu põhjal teadvat. Rabav kontrast kunagise ja praeguse vahel. Norra keeles ilmus raamat 2014. aastal, olles igati nüüdisaegne ja läbinisti paeluv.
Kuigi tahaksin kiita ka kirjastust hea raamatuleiu eest ja tõlkijat, kelle jaoks see olevat esimene tõlge norra keelest, jään kiidusõnadega kitsiks. Vaatamata sellele, et raamatul on kaks toimetajat, on selles kohutavalt palju trüki- ja keelevigu, kohati lausa piinlikke totrusi. Ei klapi ainsus ja mitmus, käänded ja pöörded, laused on lõpetamata... Lugesin e-raamatut ja lootsin salamisi, et ehk on paberväljaanne vigadeta. Aga vist ei ole.
„Sovetistani“ soovitan lugemiseks siiski.
* Erika Fatland „Sovetistan: teekond läbi Türkmenistani, Kasahstani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani“. Tlk Tiina Axelsen. Tänapäev, 2016.
21/10/2016
Mainimisi
Tänases Õpetajate Lehes ilmus mu kirjutis "Haridusnoppeid ajakirjast Noorus", ajendiks see, et kui Noorus ka praegusel ajal ilmuks, saaks ta novembri alguses 70aastaseks. Ja muidugi ka see, et ligi kümme aastat Nooruses töötasin.
Lugu ise on ühest kitsast valdkonnast, millest teemade poolest mitmekesises noorteajakirjas ikka ja jälle juttu oli.
Lugeda saab siit - http://opleht.ee/38180-haridusnoppeid-ajakirjast-noorus/ - ja ka Digarist.
20/10/2016
Rabakribulised viivud
Tookord läksime, et vaadata sügiskirevust, aga eelmise õhtu tuuled olid peaaegu kõik kirjususe puude otsast maha toonud. Nautida sai oksastiku ja kõrte kribulisi mustreid ja vee tuulelaineid. Peotäie pohli saime ka, aga need rändasid enne suhu, kui pildistamine meelde tuli.
Sellest rabaskäigust sai täna kaks nädalat, aga pildid jõuavad blogisse alles nüüd.
Ilus oli. Täna on kindlasti kõik jälle teistsugune, kuigi raba ise on vaatamata kõiksugustele muutustele alati üsna püsiv ning kindla iseloomuga. Ja elagu tookordsedki viivud siin piltidel oma elu edasi.
Fotod: 6. okt 2016, Pääsküla raba.
Subscribe to:
Posts (Atom)








