Sain mõni päev tagasi teada, et see blogi ("Lihtsad asjad") on kellegi poolt esitatud osalema ajaveebi võistlusel aasta uustulija kategoorias. Uus tulija ma ju olengi, sest bloginud nüüdseks kolm kuud. Võistelda ma ei kavatsenud, aga no olgu siis peale... Läksin täna vaatama, kas mu blogi kohta midagi ka arvatud on.
Üks arvamus oli, arvajalt: "Ideoloogilistel põhjustel ei saa ma tõsiselt võtta autorit, kellel on inglitest ja haldjatest kõnelev blogi. Mis iseenesest ei ütle midagi põhjapanevat kõnealuse blogi kohta."
Kõik. Pihtas. Põhjas.
Huvi pärast vaatasin arvaja kommentaari kellaaja järgi, kui pikalt siinse blogiga tutvutud oli. Tundus, et ei minutitki. Võib-olla sitemeter eksis... Ei tea. Ka teise blogiga oli alla minuti koos veedetud.
Mul on jah, teine blogi – huviblogi ("Imeline maailm") - ka. Alguse saanud mu ühest hobist – postkaardikogust, kandunud kunstiajalukku, kirjandusse, folkloori, angeloloogiasse, mida pean filosoofia, ajaloo ja psühholoogia üheks osaks. Inglitest ja haldjatest ja muudest imelistest asjadest. Huviblogi. Kultuurisuunitlusega. Ajaveebi konkursil ei osale. Naljakas, et see kellegi jaoks ideoloogilistel põhjustel nii vastuvõtmatu on, et ei lasegi teise, konkursil osaleva blogiga tutvuda.
Tegelikult pole see kuigi tähtis. Alustasin oma blogidega siis, kui tänavu aasta alguses olin kirjutanud blogimisest ühele ajakirjale artikli, mis pidi seda toredat ettevõtmist tutvustama ka eakamatele inimestele ja neid julgustama sellega tegelema. Kirjutamise ajal ma ise veel ei bloginud, aga poeg ja paar tuttavat julgustasid mindki, et proovi järele, siis tead. Proovisin, meeldis... Arvatavasti ka jätkan.
Ajaveebi konkurss on minu jaoks uus kogemus. Arvasin, et arvajad loevad ja hindavad blogisid, mitte inimesi. Olen ise kuulunud päris paljude kirjandus- ja ajakirjandusvõistluste žüriidesse. Kui kunagi oleksime näiteks "Nooruse" kirjandusvõistluse žüriis öelnud, et ei saa tõsiselt võtta autorit, kellel on rohelised püksid, siis võib-olla poleks praegu olemas üht meie populaarseimat kirjanikku. Arvaja peaks andma hinnangu ikka teosele, loole, tööle, blogile, mitte selle pidajale, tegijale, loojale, inimesele.
Ja teine asi veel, millele olen ajaveebivõistlusega seoses mõtelnud: kirjandusvõistluse puhul ei saa žüriis tavaliselt olla see, kelle enda looming võistleb. Aga blogides on üsna tavaline, et ka arvajad hõiskavad: vali mind!
Eksiarvamuste vältimiseks: konkreetse arvaja vastu pole mul isiklikult midagi ja tema blogi mulle meeldib. Eestimaa on väike ja võib-olla oleme isegi kaugelt sugulased, sest tema perekonnanimi on juhtumisi sama, kui oli minu emapoolsel vanaisal, kellest ma palju ei tea. Vaat siis :)
