Sel puhul uurisin blogi ja enda tarbeks internetist ja trükistest kõiksuguseid aastaarve seoses Nõmme koolidega üldse ja selle hoonega eriti.
20. novembril 1897 avati Nõmmel Hallikivi rabas von Glehni rahadega ehitatud hoones alaealiste poiste koloonia ehk Eestimaa põllu- ja käsitööliste alaealiste varjupaik, mida ka alaealiste kurjategijate parandamise asutuseks kutsuti. On arvatud, et just seda võib pidada Nõmmel koolihariduse andmise alguseks.
Kui alaealiste kurjategijate parandamise asutus 1900. a Tallinnasse Magasini tänavale kolis, asus vabanenud ruumidesse algkool. Esimese von Glehni asutatud üldharidusliku kooli aadress oli Männi tn. 2. Glehn palkas sinna ka õpetaja. Esimesed dokumenteeritud andmed Nõmmel eksisteeriva kooli kohta on 1900. a Riias ilmunud aadressraamatust. 1906. a kolis kool Nõmme jaama lähedale Raudtee tänavale, aasta hiljem tegutseti Pärnu maanteel.
Glehni tööliste lapsed said koolis õppida tasuta, mujalt tulnud pidid maksma õppemaksu neli rubla aastas. Muide, kui Glehn oli oma lossi juures kuulsa Palmimaja külastajatele avanud, siis maksis sinna sissepääs 10 kopikat ja see raha läks vaesemate kooliõpilaste toetamiseks.
1908. a läks Glehn õpetajaga tülli ja Glehni kool suleti, kuid avati sama aasta sügisel juba kroonu algkoolina. 1909. a töötas kool täielikult lastevanemate ülalpidamisel. 1912. a kolis see, nn kõrgem kroonu algkool endisesse Glehni vorstivabrikusse (praegu Nõmme muusikakooli hoone). Vahepalana ütlen siin kohe, et kui mina 1953. a Hiiul Tallinna 28. kooli esimesse klassi läksin, olid kaks meie paralleelklassi endiselt selles Nõmme vorstivabriku majas ja seal õppis ka minuga üheealine onutütar.
1917. a nimetati Nõmme aleviks ja kool sai Nõmme alevi 6-klassiliseks algkooliks, mis järgmisel aastal nimetati ümber rahvakooliks. Paar aastat hiljem oli koolis 169 õpilast ja 8 õpetajat.
12. novembril 1926 sai Nõmme linnaks. Alevikooli asemel otsustati järgmise aasta sügisest avada kaks Nõmme linna algkooli, mis mõlemad töötasid aadressil Suur-Pärnu mnt 3a.
Ja nüüd algaski minu esimese koolimaja ajalugu. 1927. a saadi luba Hiiu kooli ehitamiseks. Selleks anti laenu 5,5 miljonit marka 35 aasta peale. Sama aasta augustis pandi koolile nurgakivi. Järgmisel aastal kolisid Nõmme kaks eestikeelset algkooli Hiiu koolimajja (praegune aadress Raudtee 55). Lisaks oli tollal Nõmmel veel üks eesti algkool, vene eraalgkool ja saksa algkool.
1931. a liideti I ja II algkool Nõmme Linna Hiiu Algkooliks, kust järgmisel aastal lahkusid 7 klassi Kivimäe algkooli ja 1935. a Rahumäe algkooli. 1939. a valmis Nõmme Gümnaasiumi hoone (mis minu keskkooliaastatel oli Tallinna 10. keskkool, praegune aadress Raudtee 73), kuhu läksid vahepeal Hiiu algkooli majas pesitsenud Ühishumanitaargümnaasiumi õpilased. Nii võib öelda, et Hiiu algkooli hoone oli nagu Nõmme kõigi koolide kasvupuu, mis teistesse koolidesse hargnes ja neile aluse andis.
Kui Nõmme Gümnaasium eraldus, muutus 1927. a ehitatud majas tegutsev Nõmme Linna Hiiu Algkool hommikupoolikul töötavaks 6-klassiliseks kooliks, samas hoones oli õhtupoolikul tööstuskeskkool.
1940. a. nimetati kool Tallinna Linna 28. Algkooliks. 1942-1944 oli kooli ruumides Saksa sõjaväehaigla. Sel ajal töötasid kõik Nõmme koolid Rahumäel, kus igale koolile oli eraldatud päevas 2-3 tundi. Hiljem olid tunnid Rahu tänava tenniseväljakute riietusruumides. Tunni pikkus oli 20 minutit. Sellest ajast on üsna põhjalikke meenutusi Nõmme Muuseumi 2004. aasta trükises „Nõmme koolilood“.
Seejärel, kuni 1. septembrini 1951 oli Hiiu koolimajas vene kool, mis kolis Valdeku tänavale ja sai Tallinna 30. keskkooliks. Siis said Hiiu kooli õppurid taas hakata oma koolimajas käima, kooli kutsuti Tallinna 28. mittetäielikuks keskkooliks.
Minu õpiaastatel oli kool algul Tallinna 28. 7-klassiline kool, seejärel asendus sõna -klassiline sõnaga -aastane ja täpselt siis, kui ma seitsmenda klassi lõpetasin, sai koolist kaheksa-aastane kool. Nii juhtuski, et ühtekokku õppisin selles koolihoones 9 aastat (ühe aasta olin vahepeal haige), esimesest kuni kaheksanda klassi lõpuni. Vist peaaegu kõigis selle klassiruumides.
Muidugi teadsin ja tundsin oma koolimaja hästi, iga trepikonarust või kriimustatud uksepiitagi selles. Iga õpetajat.Õpetajatest peaksin lausa eraldi blogipostituse tegema, sest nad kõik väärivad meenutamist ja siinkohal läheks see pikale. Kooli veebilehelt leitud fotol on minuaegne koolidirektor ja mu klassivenna ema Õnneleid Berg.
Seda läikivat tumepunakaspruuni kappi mäletan imehästi. Mu kooliaastatel ei seisnud see enam saalinurgas, vaid oli kooli kantseleis, kuhu mul sageli asja oli, sest olin üsna sageli klassivanemaks valitud ja kantseleist oli siis vaja üht-teist tuua. Ilus kapp oli, hästi omapärane, kuidagi masajas ja vägev. Minuaegsetel koolilastel hästi meeles, aga nüüd juba palju aastaid Glehni pargi Tähetornis, kus seda näevad vaid vähesed.
1965. a valminud juurdeehituses olen käinud ainult korra mingil vilistlaste kokkutulekul.
Pärast 28. kooli lõpetamist läksin Tallinna 10. keskkooli, mis rohkem tuntud Nõmme Gümnaasiumina. Juhtus nii, et palju-palju aastaid hiljem sai ka kunagine 28., siis juba Hiiu Põhikool Nõmme Gümnaasiumi osaks, kus õpivad nüüd algklassid.
Fotode allikad: koolihoone pildid on Nõmme Gümnaasiumi koduleheküljelt, Glehni kapp aga siit
Fotode paremaks vaatamiseks klõpsa pildil.
