ETV2 näitab koostöös Prantsuse Instituudiga septembrist detsembrini oma kolmapäevaõhtuses maailmakino programmis viit filmi prantsuse viimaste aastate kinokunstist.
Esimesena oli septembris kavas „Elukool“ („L'ecole buissonniere“, 2017, rež Nicolas Vanier).
Filmitutvustusest: Selle südamliku koguperefilmi tegevusaeg on 1930. aasta, mil rõõmsameelne talupidaja Célestine ja ta metsavahist abikaasa võtavad enda hoole alla lastekodulapse Pauli.
Krahv de Fresnaye valdusesse kuuluvad Sologne´i maakonna ääretud metsad ja põllud, metsik ning vaba loodus koos seal askeldavate salaküttidega, kes samas loodusest hoolivad – see kõik haarab poisi endasse ja Paul asub innuga elu ning metsa saladusi avastama. Ent saladused puudutavad ka teda ennast. Tundub, et Paul ei sattunud maakonda juhuslikult...
Oli tõesti südamlik film, täis nauditavaid loodusvaateid, mitmesuguseid loomi ja enamasti heasoovlikke inimesi. Lastekodulapse saatust näidates üsna sentimentaalse ja liigutava sisuga, mis tundelaadilt meenutas mulle prantsuse kirjandusklassikast hästi tuttavat Hector Malot´ romaani „Perekonnata“.
Väike peategelane Paul (Jean Scandel) on keskmisest nutikam poiss, teda kasvatama asunud Célestine (Valérie Karsenti) kena krapsakas naisterahvas, metsavaht Borel (Éric Elmosnino) aga loodab teolt tabada salakütist vabameest Totoche'i (François Cluzet), kellest poisile ustav sõber ja looduse saladustesse pühendaja saab.
Koguperefilmiks sobib „Elukool“ vägagi hästi. Eriline kunstiteos see film just pole, sest esimene pool on tugevam kui lõpuosa, aga kõik kokku jätab pärast vaatamist päris helge tunde.
Poster internetist, tutvustusteksti kirjutamisel kasutasin Prantsuse Instituudi veebilehe abi.
Teistest prantsuse filmiõhtute filmidest:
5. „Henri Picki mõistatus“
2. „Gauguini teekond Tahitile“
4. „Kaksikelu“
No comments:
Post a Comment