Mida ma täna selga panen... 2.

Selle suve kaunimad rõivad olid laste jaoks kindlasti rahvariided. Mu meelest olid rahvariided ilusad ka minu esimese ostetud pabernuku seljas.

Minu esimene ostetud pabernukk

Pärit on ta umbes 1954-1956. aastast. Ma ei mäleta, et enne teda oleks poes pabernukke müügil olnud, aga võib-olla olin mäletamiseks liiga noor. Sain ta emalt kingituseks. Ei tea, kes Eesti kunstnikest ta joonistanud oli, aga temas oli hoogu, ta ei seisnud igavalt paigal.

Mulle ta meeldis. Riided olid tal sellised nagu tolle aja lastel ikka. Niisugust pruuni kleidi ja musta põllega koolivormi kandsin teises klassis. Esimeses klassis oli mul tumesinine kleit musta põllega. See tumesinine kleit meeldis mulle palju rohkem kui pruun, aga polnud parata - just mu teise klassi mineku eel tuli koolivormide kohustuslik muutus. Õnneks ei kantud Eestis neid pruune koolikleite kuigi kaua, Venemaal küll.

Kodune riietus oli mul ka üsna samasugune nagu pabernukul. Aga niisugust kampsunit mul polnud. Mu ema kudus väga kauneid kampsuneid ja minu omad olid pildi omast palju ilusamad.

Rahvariided olid mul ka teistsugused. Valge pluus ja kirjutriibuline seelik. Stiliseeritud rahvarõivaid ja rahvarõivastele sarnanevaid kleite/seelikuid kanti noil aastatel palju. Neid õpetati valmistama nii naisteajakirjades kui ka väga ilusates värvilistes raamatutes Eesti rahvarõivaste kohta.

Madruseriietust, mis tollal väga popp oli, mul ei olnud. Seevastu kirjusid sitskleidikesi oli palju, kõik hästi kenad ja ema õmmeldud. Eestis toodeti ju nii ilusaid riidekangaid.

Siinsel pildil on suvisemad kergemad rõivad. Aga sel nukul on ka spordidress uisutamiseks, samasugune roheline, nagu minul oli. Ainult et mina käisin sellega suusatamas, sest uisutada meeldis mulle rohkem hoopis paksu seelikuga. Ka talvemantel oli nukul selline, nagu lastel enamasti.

Tol ajal, kui selle nukuga mängisin, olin ilmselt vaimustunud kergejõustikust, eriti jooksjatest. Nuku taha olen kirjutanud nime Liivia Pütsepp, mis oli tuntud saja meetri rekordinaise nimi ja ju ma selle siis ka nukule panin. Umbes samal ajal saadud poiss-nukule olen taha kirjutanud Vladimir Kuts - nii kutsuti kahekordset Melbourne'i olümpiavõitjat, ka jooksumeest. Oo jaa, tundub, et olin tollal plikatirtsuna spordivaimustuses, mida hilisemate aastate kohta küll enam öelda ei saa.

Vaata ka Mida ma täna selga panen... 1