27.6.11

Pensionäride protsendikesed

Maxima on mu kodule kõige lähem pood ja mul ei ole talle erilisi pretensioone olnud. Mõned allahindlused, millest iga nädala alguses postkasti jõudev kliendileht teatab, on olnud täitsa asjalikud. Mitte et ma neile tormi jookseksin, aga päris märkamata ka ei jäta.

Nüüd aga... Kliendilehes nr 24 oli teade, et esmaspäeviti on Aitäh-kaardiga seenioritele (alates 65. eluaastast) kõik kaubad 5% odavamad. Ja kampaania kehtivusaeg, algus oli 20. juunil, järgmine kord täna - 27. juunil, jne veel mõnel esmaspäeval.

Et ma üpris vastselt sellesse vanuseklassi kuulun ja et nädala alguses tuleb poes nagunii käia, otsustasin 20. juunil, et teen proovi.

Valisin oma ostud välja, kõndisin kassade juurde. Juba kaugelt kuulsin, kuidas seeniorid kassapidajate käest küsivad, miks nad pole allahindlust saanud. Üks vastus oli, et selleks tuleb seeniorkaardiga maksta.

Noh, sellega on kõik korras: mul on nii Aitäh-kaart, millest reklaamis juttu oli, kui ka seeniorkaart (millest reklaamis juttu ei olnud). Kassapidajale ütlesin ka, et maksan seeniorkaardiga. Kui kassatšeki sain, polnud seal viieprotsendilisest allahindlusest märkigi.

Täpsuse huvides lisan, et kampaania ei laiene alkoholi- ja tubakatoodetele, kolmandate osapoolte teenustele ja teistele kehtivatele allahindlustele. Aga niisuguseid asju mu ostude hulgas polnud.

Ei tahtnud tühjast tüli tõsta, mõtlesin, et ega see -5% mind oluliselt rikkamaks ei tee, jätsin nii, nagu oli.

Täna hommikul mõtlesin, et teen sportlikust huvist uue katse. Valisin oma ostud välja, kõndisin kassa juurde. Ümberkaudsed seeniorid olid justkui segaduses, aga sellist valjuhäälset kassapidajatelt õiguse nõudmist ei kostnud, nagu eelmisel korral. Ütlesin kassapidajale, et teil peaks siin 5 protsenti allahindlust olema ja et ma eelmisel korral millegipärast seda ei saanud. Kassapidaja vastas, et tema ei teadvat midagi, kõik sõltub aparaadist ja kui ma ei saa allahindlust, siis helistagu Aitäh-kaardil olevale numbrile. Kui kassatšeki sain, polnud seal viieprotsendilisest allahindlusest märkigi.

Aga olin seekord ostnud nii vähe asju, et kokkuhoitav summa olnuks väga napp ja ma ei hakanud helistamisele aega raiskama.

Ka ei olnud mul esiti kavatsust seda seika blogisse panna, aga õhtul sattusin lugema Delfi uudist, et Maxima omanikud on Leedu rikaste tabeli eesotsas. Ja mitte ainult Leedu rikaste: üks Maxima omanikest on ka tõenäoliselt esimene baltlane, kes tõusis sellel aastal Forbes'i maailma dollarimiljardäride edetabelisse.
 
Millegipärast hakkas kripeldama mõte, et noil pensionäride (saamatajäänud) protsendikestel ja selles uudises toodud faktidel võib tihe seos olla.

EDIT: 4. juuli 2011. Täna oli selle asjaga meie poes kõik korras, allahindluse protsent kassaaparaatides funktsioneeris.

26.6.11

"Brežnevit" lugedes - 2.


Kord oli mul töökaaslane, kes rääkis, et tema pisipoeg jäävat kõige paremini magama Brežnevi kõnede saatel. Need olid monotoonsed,superpikad ja neid kanti üle kõikidel kanalitel nii raadios kui teles. Pisike poiss kippunud algul küll kestvate kiiduavalduste ajal üles ärkama, aga hiljem harjunud ka nendega. Leonid Mletšini raamatust saab teada, et juba Brežnevi esimene esinemine NLKP Keskkomitee peasekretärina partei XXIII kongressil oli pikk. Hiljem muutusid need veel pikemaks.

Первый брежневский съезд после ярких хрущевских показался на редкость блеклым и серым. Такими будут все съезды при Брежневе. Никаких резких шагов. Доклад с одним перерывом продолжался почти пять часов. В те годы Леонид Ильич легко справлялся с такой нагрузкой.

Nõukogude ajal oli üks põhiloosungeid: "Kaader otsustab kõike!". Juhtiva kaadri valikuga tegeles Brežnev isiklikult, olles võimumängudes ja -intriigides kõva käsi:

«Сильной стороной Брежнева был особый интерес к кадрам, – писал Андрей Андреевич Громыко. – Иногда его беседы с членами ЦК и другими ответственными работниками сводились к теме о том, кто чем занимается, какие у кого с кем отношения, – все это с целью выяснения у собеседника, не строит ли кто-нибудь против него лично каких-либо козней…

Huvitav on arveteõiendamine Aleksandr Šelepiniga, kelle kohta paljud arvasid, et temast saanuks parem riigi esimene mees kui Brežnevist. Seoses sellega mõned lõigud raamatust Brežnevi iseloomustamiseks:

Знающие люди говорили, что Брежнев только казался добродушным. Мягко стелит, да жестко спать. При первой встрече Брежнев сказал своему помощнику Александрову-Агентову:
– Ты не смотри, Андрей, что я такой мягкий. Если надо, я так дам, что не знаю, как тот, кому я дал, а сам я после этого три дня больной.

Ja veel:

Брежневу не хватало образования, но он был искушенным политическим бойцом и мастером аппаратной интриги. Его недооценили. У Брежнева было чутье на людей. Он ясно понимал, кто за него, а кто против. Александр Яковлев, который при Брежневе руководил отделом пропаганды ЦК, сформулировал это короче:
– Малообразован. Злопамятен. Лишен каких-либо талантов, кроме одного – обладал почти безошибочным чутьем на личных сторонников и противников.

Ajaloosündmuseid on nende võtmeisikute kaudu tagantjärele alati põnev uurida ja avada, ka siis, kui ise oled olnud vähemalt mingil määral nende sündmuste kaasaegne. Võtmeisikute iseloomukirjeldused, psühholoogilised portreed annavad ajastu mõistmisele palju juurde. Leonid Mletšini raamatus Brežnevist on nii palju huvitavaid detaile kunagise "ühe kuuendiku kogu planeedist" juhtfiguurist, tema loodetud särast ja tegelikust tuhmumisest, et jääb üle ainult veel ja veel kord seda mahukat köidet lugemiseks soovitada.
Sellest raamatust olen kirjutanud ka siin.
Pilt internetist, sellelt leheküljelt.

22.6.11

"Starman" - Tulnuka armastuslugu


Kosmosesse on lennutatud maalaste kutse teistele tsivilisatsioonidele: tulge meile külla. Nagu enamasti juhtub, pole kutsujad arvestanud sellega, et kui keegi tuleb, siis ei teata, kas ta on heade või halbade kavatsustega.

Tulija vastu suunatakse kogu armee jõud. Isegi hoolimata sellest, et ta tuleb rahusõnumiga ja on palju targem kui meie siin. Kui ta ennast kaitstes peab üht-teist korda saatma, mis maapealsete mõõdupuude järgi ehk parim lahendus ei ole, ollakse valmis teda kinni võttes karmilt kohtlema või siis lihtsalt maha laskma.

Kas tasub külalist kutsuda, kui sa endas ja kutsutavas kindel pole?

Jah, vaatasin vana filmi. "Starman" - 1984. aastal tehtud. Kunagi ammu-ammu olin sellest teles mõnd episoodi näinud, aga tervikuna mitte. Südamlik asi, paneb hinge kripeldama.

Selles filmis paelub tulnuka õppimine inimeseks olema. Inimeseks, kellel on ühtlasi kõik tulnuka oskused ja teadmised. Aga tal veab. Ta saab endale õpetajaks naise, kes teda küll kardab, kuid nähes tema headust ja seesmist tarkust, teda aitama hakkab. Ta saab teada, mis on (inimlik) armastus ja mida tähendab hüvastijätt.

See on omamoodi ilus film. Raskepärasele armeetümaklusele vahelduseks on kaunid kaadrid Maast ja kosmosest, on peategelaste andekas ja varjunditerohke mäng.

Sisu on üsnagi paljus tavaline ja kohati etteaimatav. Võib-olla filmi loomise ajal see nii ei olnud, aga praeguseks on sarnase süžeega filme nähtud teisigi. Samas on head näitlejad (alien - Jeff Bridges, Jenny Hayden - Karen Allen) muutnud selle filmi väga vaadatavaks ja liigutavaks. Filmi looja ja mõjuva muusika autor on John Carpenter.

Ja võib-olla elab kauge tähe peal keegi, keda me jäämegi taga igatsema?

21.6.11

Suve algus kl 20.16

Kui juba palju vett on merre voolanud, siis saabub suvi. Sirelid õitsesid küll varem ära, purskkaevude vulinat oli hiliskevade kuumalaines iseäranisti mõnus kuulata, aga kalender kinnitab tema majesteedi kohalejõudmist alles täna. Tere siis kah, suur suvi!

Minu fotod, juuni 2011, Mustamäe.

12.6.11

ERR ainetel: kuidas teha uudist, millest midagi teada ei saa


Eile kl 20.03 ilmus ERR portaali järgmine uudis:

"Tallinnas Nõmmel avatud näitusel "Vene ime" on väljas kunagiste nõukogudeaegsete juhtide autod, tsaariaegsed automudelid ja ka muu niiöelda veneaegne tehnika, mida ei näe üheski maailma muuseumis.
Nii võib väljapanekus uudistada nõukogude kultusfilmi "Operatsioon Õ" kuulsa sinise invaauto koopiat ja riiklikult tähtsate tegelaste limusiine, millega sõitsid Lavrenti Beria ja Aleksandra Kollontai, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samas on ka väejuht Koonevi auto GAZ 61, mis on korraldajate sõnul maailmas tõeline haruldus. Näituse väärtust tõstab asjaolu, et ligi pooled "vene imedest" suudavad veel liikuda ja mõnel autol on säilinud originaalmootor ja -käigukast."


Väejuht Koonev on muidugi marssal Konev, aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Seda uudist lugedes ja videolõiku vaadates tekkis mul näituse vastu huvi (seda enam, et see väljapanek haakub hästi mu lugemislaual praegu poolelioleva raamatuga "Brežnev".  Täna on pühapäev ja mul oleks aega Nõmmele näitust vaatama minna.

Aga võta näpust, Nõmme ei koosne teadupärast ainult kahest majast ja väikesest väljakust, vaid on suur piirkond. Oma pendlimehe oskusi ei hinda ma ka nii headeks, et võtaksin Nõmme kaardi ja hakkaksin pendli abil näituse toimumiskohta otsima. Uudises seda kirjas ei ole.

Facebooki "sõprade klubist", kellelt küsisin, kus see näitus võiks avatud olla, on palavaks nädalavahetuseks ilmselt kõik auto-, ajaloo- ja Nõmme-huvilised ära haihtunud. Googeldamine ei anna tulemusi, sest ainsad viited, mis otsinguga välja tulevad, viivad ikka tolle ERR infota uudise juurde. Venekeelses internetis pole näituse kohta ka midagi. Nii ma ei teagi endiselt, kuhu tuleks minna, et huvipakkunut näha. Ja võib-olla selleks ajaks, kui teada saan, on näitus juba läbi.

Kui alles ajakirjanikuks õppisin - tõsi, see oli väga ammu -, tambiti igale kirjutajahakatisele (nii kõikvõimalikes noorte reporterite klubides kui ka Tartu ülikoolis) pähe teadmine, et uudis peab lugeja/kuulaja/vaataja jaoks andma vastuse viiele küsimusele: Kes? Mida? Kus? Miks? Millal?, millele võiks lisanduda ka kuues: Kuidas? Toona kutsuti seda küsimuste ingliskeelsete algustähtede järgi "viie W reegliks".

Elementaarne, Watson, sest nii saab huvitunu teada, kes kus mida korraldab, millal ehk kaua see kestab, miks asja tehakse. Kuupäev, kellaajad, aadress jne.

Lugejal on uudisest kasu siis, kui ta ei pea hakkama otsima, kus asi (antud juhul näitus) tegelikult toimub, kaua ja millal see avatud on jne.

Nüüd vist see rusikareegel uudiste edasi andmisel enam ei kehti.

Kui eelnev puudutas AK-d, siis tundub, et ka Vikerraadioga on viimasel ajal midagi lahti. Möönan, et see võib olla liigsest kuumusest, mis ajusid pehmendab. Olen Vikerraadio kauane lojaalne kuulaja. Aga siiski tahaksin ma, et kui näiteks väljakuulutatud saatetunni saatejuhtidega Rakveres tund aega telefoniühendust ei saada, siis hea tava kohaselt kuulaja ees vabandataks või talle vähemasti veidi asja selgitataks.

Ja ühest uudistesaatest mõni päev tagasi kuuldud lausejupp "Kreeka naaber Hispaania...", annab mulle alust arvata, et ka geograafiast ei teata ERR-is suurt midagi.
Foto on laenatud "näituseuudise" juurest ERR portaalist.

TÄIENDUS: 13. juunil - näituse koht ja külastustingimus on nüüd kirjas siinse loo kommentaaris.

10.6.11

Südamlik meelespidamine


Samuel tahaks olla Jaan, sest ta sünnipäev on jaanipäeval. Aga 85 aastat tagasi arvanud tema jumalakartlik ema, et prohvet Samueli nimi sobib poisslapsele paremini. Elus on Samuelil vedanud. Kuigi suurt rikkust ei ole, aga kas saab kurta, kui näiteks läbi suure sõja sai tuldud haavata saamata ja jalad veel praegugi, kuigi järjest kehvemini,  kannavad.

Täna oli Samuel üks mu lauanaabritest Mustamäe juunikuu juubilaride ühisel sünnipäevapeol kultuurikeskuses Kaja. Kuulata sai väikest kontserti ja maitsta kringlit. Selles laudkonnas olin kõige noorem, teised ikka 5-20 aastat vanemad. Ja selliseid laudkondi oli palju. Mustamäel on niisugune igakuine juubilaride meelespidamise traditsioon teist aastat.

Südamlik lõunatunnike oli. Aitäh korraldajatele.
Minu fotol jupike lavast.

8.6.11

Venemaa - viljakas kasvupinnas dollarimiljardäridele


30. mail esitas terava ja huvitava mõtlemise ja maailmanägemise poolest tuntud kirjanik Mihhail Veller Ehho Moskvõ saates "Osoboje mnenije" mõtlemapanevaid andmeid Venemaa kohta, mis ta oli oma sõnul "tasuta leidnud internetist".

Venemaal on esikoht - ja edasi tuleb kaks lehekülge esikohti maailmas. I koht loodusliku gaasi varude poolest (23% maailma gaasivarudest); loodusliku gaasi tootmise ja ekspordi poolest; kivisöe varude osas; turba, metsa, soola, magevee, krabide, tuurakalade, tina, tsingi, titaani, nikli ja muu poolest. I kohal ollakse plaatina varude poolest ning lähi- ja keskmaa tegevusraadiusega õhutõrjevahendite ekspordi poolest. I kohal maailmas ollakse ka iga-aastase kosmoseaparaatide lendulaskmise poolest. Rahvuslikku rikkust on Venemaal maailmas samuti kõige rohkem, ükskõik millisest seisukohast seda ka ei vaataks - nii absoluutväärtuselt kui ka ühe elaniku kohta.

Aga samas...

Venemaal on maailmas I koht dollarimiljardäride kasvu osas, II koht (pärast USA-d) dollarimiljardäride arvu poolest. II koht maailmas (pärast Hiinat) võltsravimite leviku osas. II koht Euroopas (pärast Leedut) enesetappude arvult ühe elaniku kohta. II kohal maailmas (pärast Columbiat) on Venemaa tapmiste arvult ühe elaniku kohta. II kohal maailmas ollakse kümne viimase aasta jooksul tapetud ajakirjanike arvu poolest. II kohal maailmas ollakse spämmi levitajatena, III kohal lapspornograafia levitajatena. I koht maailmas kuulub Venemaale südame- ja veresoonkonna haigustesse suremise osas, orjade vedamisel (inimkaubitsemisel) rahvusvahelisel mustal turul, kange alkoholi müügi osas, vanemate poolt mahajäetud laste osas, laste ja noorukite enesetappude hulga poolest ja eakate inimeste enesetappude hulga poolest. I koht maailmas on Venemaal ka oma kodumaalt lahkujate arvu poolest.

Velleri sõnul piisab sellest süngest statistikast täielikult andmaks hinnangut Venemaa valitsusele, valitsevale parteile, ministritele jne. Nii kõrvutades saab selgeks, kui suured rikkused on riigil ja kui vähe ta annab inimestele tegelikult. Vahe rahvusliku rikkuse ja üldise elutaseme vahel ongi see viljakas kasvupinnas, milles võrsuvad miljardärid.

Aga millisel kohal on nende näitude kohaselt maailmas Eesti? Igatahes mitte Euroopa viie rikkama riigi hulgas.

Pilt on internetist, illustratiivne ja seostub teemaga, kuivõrd tegemist on Mihhail Velleri raamatuga.

5.6.11

"Brežnevit" lugedes - 1.


Olen tänulik raamatupoes juhuslikult kohatud tuttavale, kes oli tulnud ostma Leonid Mletšini raamatut "Brežnev", sest ise ehk poleks ma seda huvi tekitanud köidet märganud. Praegu ongi mul "Brežnevi" lugemine käsil, kuid loen venekeelset originaali, sest kuigi eestikeelse variandi tõlkija on tõenäoliselt hea, on eestikeelne raamat minu rahakoti jaoks liiga kallis. Originaali lugemine tuleb odavam. Seetõttu ongi siinsed väljakirjutused raamatust vene keeles.

Kopsaka köite võib vist kokku võtta Mletšini antud lühiiseloomustusega Brežnevile ajal, mil too valiti NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks:

Из всего наличного состава именно Леонид Ильич Брежнев представлялся самым вероятным кандидатом на роль первого секретаря ЦК. У него за спиной была богатая биография: фронтовик, первый секретарь нескольких обкомов, первый секретарь в Молдавии и Казахстане, председатель президиума Верховного Совета, секретарь ЦК, занимавшийся космосом, тяжелой и военной промышленностью…
И по человеческим качествам Брежнев подходил на роль лидера больше других. Не всегда хмурый Косыгин, не тонкогубый Суслов с лицом инквизитора, не грубоватый Подгорный, а красивый, улыбчивый, доброжелательный Леонид Ильич больше располагал к себе. Он был импозантным, артистичным, умел вести себя, знал, как надо говорить с тем или иным человеком, сразу становился центром большой компании, производил очень благоприятное впечатление
Так что в октябре 1964 года за Брежнева голосовали с легким сердцем.


Minu jaoks olid väga huvitavad mu sünniaasta kirjeldused Ukrainast ja Moldaaviast. Kui ma oma lapsepõlvest uduselt mäletasin, et Eestis veidike midagi Ukraina suurest näljahädast räägiti, siis Moldaavia selleaegsetest tohututest muredest polnud mul aimugi. Kes olekski tulnud lapsele rääkima, et 1946. aasta näljahäda Moldaavias nii hull oli, et laiaulatuslikku laipade ja väikelaste söömist põhjustas. Seda teadsin ma teismelisena küll, et Moldaavia oli teistest Nõukogude liiduvabariikidest majanduslikult mahajäänum, kuid selle tegelike ränkade põhjusteni jõudsin alles nüüd Mletšini raamatu kaudu.

Brežnev Moldaavias: Не злой по натуре человек, Брежнев, как и многие чиновники сталинского времени, воспитал в себе умение не замечать страдания и несчастья окружающих. Действовал инстинкт самосохранения: человек искренний и чувствительный в аппарате не задержался бы.

Teist laadi meeleoluga on raamatus kirjeldatud Brežnevi seiklused naistega. Näiteks menutab tollane KGB esimees Semitšastnõi:
Он не пропускал ни одной юбки! Мне рассказывал начальник Девятого управления КГБ Володя Чекалов, как к Брежневу привели двух закройщиц из спецателье снять мерку для костюма. Не успел Володя оглянуться, как Брежнев этих девочек уже общупал. К женскому полу он был неравнодушен. Это, кстати, был еще один фактор, влиявший на подбор кадров. Например, с чьей-то супругой он был в близких отношениях, или она ему нравилась, – он начинал двигать ее мужа…

Huvitav on fakt Stalini, kellest sai üks noorusliku Brežnevi edutamise olulisemaid figuure, elu lõpupäevade kohta:
В последний раз Сталин побывал в Кремле 17 февраля, когда принимал индийского посла. 27 февраля он в последний раз покинул дачу, чтобы побывать в Большом театре – посмотрел «Лебединое озеро».

1953. a märtsi alguses Stalin suri. Huvitav, millest ta mõtles ja mida tundis "Luikede järve" vaadates?

Ilmekas detail Brežnevi eluloost:
В документах, заполненных в годы войны, в графе «национальность» Леонид Ильич писал «украинец» (так же было записано в паспорте, выданном ему в 1947 году). Переехав в Москву, стал писать «русский»… Когда Брежнев вступал в партию в 1929 году, то в графе анкеты «родной язык» написал сначала «украинский». Потом зачеркнул и написал «русский».
Kõik, ka tegelikkuse mahasalgamine, edu ja edutamiste nimel kuni lõpuni välja.

Jätkan lugemist ja küllap selle kohta ka blogimärkmete tegemist.

26. juuni 2011. Täienduseks: Sellest raamatust veel olen kirjutanud siin.

1.6.11

Sünnipäevahommik

Kl 4.17. Kirjade järgi on päikesetõusuhetk.


Kl 4.23. Tuleb, tuleb. Kui sääsetoitmise vahel on võimalust pilti teha, siis on ta nendel just niisugune. Sääsed aga on vist sõnumi laiali saatnud, et neile on värsket liha toodud. Pole viga, päikesetõus on sääskedest üle!


Kl 4.28. Tema majesteet on kohal ja linna valitsemise üle võtnud. Natuke hiljem hakkab üks orav lähedasel männil kurjustama: "Näedsa, tõusin koos päikesega, aga juba on siin puu all igasugused!"


Ja männid süütavad päikeses oma kroonlühtrid. Sünnipäev on alanud. Tordile!

Minu fotod, 1. juuni 2011.
Related Posts with Thumbnails