21.5.13

Lugematu hulk lugemist

Jätkan taas blogisse nende lugude panemist, mida olen kirjutanud ajalehes Videvik eakatele inimestele. Seekord siis sellest, kui tohutu palju on internetis lugemisvõimalusi ainuüksi kõikvõimalikes blogides. Saan selle teksti blogisse panna, sest seda sisaldav lehenumber on jõudnud digitaalarhiivi DIGAR.


Võib-olla on teil kuskil kapinurgas vana patsipaelaga kokku seotud kulunud kladede kuhi või kunagine salamärkmik, kuhu said talletatud teie elu põnevamad hetked, rõõmud, kurbused... Need on vanad päevikud. Mõnikord aga vihikud, kuhu kleepisite meeldinud pilte, kirjutasite laulusõnu või aforisme. Kõik niisugused asjad on ka tänapäeval olemas, aga teistsugusel kujul. Tihti internetis, näiteks blogidena.

Blogi kutsutakse teisisõnu ajaveebiks, veebipäevikuks või kajamiks. Heal lapsel mitu nime. Veebipäevikuks hakati blogi kutsuma siis, kui oldi arvamusel, et blogi peakski kitsalt tähendama ühe autori päevikut, mida ta paksu kaustiku või õhukese märkmiku asemel kirjutab paljudele nähtavana internetis.

Praeguseks on blogide haardeulatus aga palju laiem. Pelgalt päevikuid peetakse vähem, ülipalju on teema- ja huviblogisid (näiteks toidu-, kollektsiooni-, moe-, käsitöö-, foto-, video-, filmi-, muusika-, esoteerika-, trenni-, kaalujärgimise, raseduse, laste arengu, seksi-, kirjandus- jne blogid). Vist on väga raske leida eluala, mis blogimaailmas kajastamata oleks.

Ikka ja jälle mainitakse uudistes mõnda poliitiku, pärisstaari või staarihakatise  blogi. Kõik nad teavad hästi, kuidas populaarsust koguda. Kuigi tuleb tunnistada, et paljud neist on nüüd üle läinud massiliste lühisõnumite edastamise kiirele viisile, mida säutsumiseks ehk Twitteri kasutamiseks nimetatakse.

Isegi presidendid säutsuvad. Kuid selle säutsuleviku kõrval on blogidel ikka tähtis koht. Kes iganes on internetiga kokku puutunud, see on üsna kindlasti ka mõnda blogi näinud, olgu siis üksikisiku, autorite grupi või ettevõtte oma.

Blogisid saab internetis pidada eri keskkondades, mille iga kasutaja saab luua endale sobiva blogi ka siis, kui tal pole programmeerimise oskusi ning ta ei tunne veebimajanduse tehnilisi küsimusi. Neist keskkondadest, mida vahel ka platvormideks kutsutakse, tuntumad on praegu Wordpress (WP) ja Blogger. Blogijate täpset arvu pole küll avaldatud, kuid väidetavalt oli maailmas üldse 2011. a lõpuks 181 miljonit blogi ning nende hulk jätkab kasvamist.

WP väiteil peeti sel platvormil 2011. aastal blogisid 120 keeles. Kõige levinum on inglise keel (üle 66 protsendi), järgnevad hispaania ja portugali keel (kumbki ligi 10 protsendiga). Seejärel tulevad indoneesia, itaalia, saksa, prantsuse, vene, vietnami ja rootsi keeles peetavad blogid. Eestikeelsed blogid moodustavad tillukese osa, aga nendegi arv ulatub tuhandetesse.

Kui vaadata WP kõrval ka teisi blogikeskkondi, on keelte järjestus mõnevõrra teistsugune, kuid kaks esimest ikka inglise ja hispaania keel. Kui palju on veebikohti Hiinas, ei tea vist keegi, sest hiinakeelsete blogide jaoks on oma platvorm, samuti ka venekeelsete (LiveJournal) ning veel mõnedes muudes keeltes blogide jaoks. Nemad kasutavad üldisi Wordpressi ja Bloggeri sarnaseid keskkondi selle võrra vähem.

WP statistikud on kokku arvanud, et igas kuus vaatab selle keskkonna blogisid üle 369 miljoni inimese, kes ühtekokku  loevad rohkem kui 4,1 miljardit lehekülge. Tohutud arvud, kui võrrelda neid eestlasele harjumuspärase suurusjärguga üks miljon.

On üsna loogiline, et lugejaid on rohkem kui kirjutajaid, aga ka blogipidajate "toodang" on tohutu: igas kuus luuakse umbes 49,3 miljonit uut postitust ja kirjutatakse blogidesse 50,7 miljonit uut kommentaari.

Bloggeri kohta ei õnnestunud mul niisugust statistikat leida, kuid võib arvata, et see on umbkaudu samades suurusjärkudes kui WP. USA-s on kõige külastatavamad just Bloggeri blogid 46 miljoni külastajaga kuus. Sellest rohkem tähelepanu osutatakse USA sotsiaalvõrgustikest ainult Facebookile.

Enamik maailma blogijatest on naised, pooled blogijad on 18-34-aastased. Kirjutamissoov on võrdeline haridusega ja blogijad on enamasti haritud või õpingutega seotud inimesed. Pere- ja lasteblogide populaarsust näiteks WP keskkonnas näitab see, et iga kolmas blogija on ema ning 52 protsendil blogijatest on alla 18aastased lapsed.

Noorte hulgas muutub järjest populaarsemaks Tumblr-keskkond, mis aastaga on USA-s oma külastajate ja kasutajate hulka kahekordistanud, olles niiviisi kõige kiiremini kasvav blogikeskkond.

Siinkohal võib mõni eakam Videviku lugeja küsida, miks peaks ta midagi teadma keskkondadest, mis on populaarsed nooremate hulgas. Aga blogimisel pole vanusepiire.

Ma ise hakkasin blogima siis, kui vanusenumbriks 60+ lõi, ja olen bloginud nüüdseks juba üle viie aasta. Alguse sai see nii poja soovitusest kui ka puhttöisest uudishimust. Nimelt tellis Elukirja toimetus mult artikli blogimisest, millest mul siis aimugi polnud. Et seda kirjutada, tuli asjad oma nahal läbi proovida, sest kuidas sa ikka kirjutad teistele sellest, mida ise ei tea. Kirjutasin oma algajakogemustest ja küsitlesin keskealisi, kes juba ammu bloginud olid.

Lugu ilmus, aga mina olengi sellest ajast blogima jäänud. Tõtt tunnistades loodan ka selle ning järgmiste lehelugudega mõne lugeja blogijaks meelitada. Sestap tuleb edaspidi juttu eakate kirjutatud ja eakatele mõeldud blogidest nii meil kui ka mujal maailmas, juba koos blogiaadressidega, samuti sellest, kuidas blogima hakata.

Ilmunud ajalehes Videvik Nr 19 (1090), 16. mai 2013. Vaadata peaks saama digitaalarhiivi DIGAR leheküljelt http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=121216 maikuu alt.

No comments:

Post a Comment

Related Posts with Thumbnails