01/11/2010
Kunst või sodi: "Exit Through the Gift Shop"
"Exit Through the Gift Shop: A Banksy Film" oli vaatamiseks päris põnev. Eesti linnadki on hädas grafititegijatega. Enamasti on need üsna viletsavõitu kritseldused, mis sageli nilbusele kalduvad ja sõna otseses mõttes seinu määrivad.
Niisugust tänavakunsti, mis on iseloomulik maailma suurlinnadele ja mis on kohati aktuaalselt agit-proplik ning milles on mõnevõrra ka nn suure kunsti elemente, saab meil siin harva näha. Ja kas me seda nii väga tahaksimegi.
"Väljapääs läbi kingitustepoe" on lugu Thierry Guettast, Prantsusmaalt pärit mehest Los Angeleses, keda tänavakunst huvitab sedavõrd, et ta oma kaameraga - filmimine on tema kirg - käib kaasas loata tegutsevate grafitikunstnike tihti üsna ohtlikel retkedel.
Filmi esilinastus oli Sundance Film Festivalil 24. jaanuaril 2010. Sestsaadik on seda viletsast pagulasest miljonäriks muutumise filmi vaadatud suure põnevusega ja aeg-ajalt kaheldud, kas ikka peategelane on nii suur kunstnik, nagu filmis püütakse näidata - võib-olla on tegu lihtsalt mingis mõttes pettusega ja kunstitööd on hoopiski juba varem rahvusvaheliselt tuntud salapärastelt tänavakunstnikelt nagu Shepard Fairey või Banksy.
Tänavakunstnike tegevust filmida harrastav Thierry ei kavatse kunagi filmi teha, ta lihtsalt salvestab oma muljed filmilindile, et jäädvustada inimesi, kellest ta peab ja kes teda ümbritsevad - jäädvustada nad seisma ühte oma paljudest karpidest, et nad kaotsi ei läheks. Siis jõuab ta salapärase eduka tänavakunsti meistri Banksy juurde, kes laseb tal oma kunstiteoste sündi filmida.
Banksy on mitmekülgne - ta loob grafitile lisaks veel skulptuure ja installatsioone, kõik ikka moonutatud, kõverpeegellikud. Ja kui Banksy saab aru, et Thierry filmitud kaadritest kunagi kuigi mõttekat filmi ei saa, soovitab ta sel kentsakal mehel hoopis endal tänavakunstnikuks hakata. Nii saabki maailm lisaks veel ühe tänavakunsti looja - Mr. Brainwashi. Siit alates läheb film üsna pööraseks, kusjuures (kunsti)vaataja ei saa enam alati aru, kas teda naeruvääristatakse või võetakse tõsiselt.
Aga edasi vaadake juba ise. Huffington Posti retsentsioonis on filmi "Exit Through the Gift Shop" soovitatud vaatamiseks loova mõtteviisiga inimestele, sest see pole niivõrd lugu Banksyst, Guettast ja tänavakunstist, kuivõrd lugu sellest, mis on tõeline kunst ja kuidas ning kas passib selle hulka ka niisugune looming, nagu sünnib paljude meelest sootuks räpasemas keskkonnas, tänavatel ja prügikastidel. Kas niimoodi sünnivadki Andy Warholdi mantlipärijad?
Kelle arvates kunst peab olema suur ja puhas nagu pestud elevant, neile see film vist ei meeldi. Kuigi ka elevandiga on selles tegemist. Neile, kellele on meeldinud Agnes Varda filmid järelnoppijatest, peaks aga see tänavakunstnike lugu hästi "peale minema".
Kahele filmiplakatile lisaks panen siia oma pilte Tallinnast: grafitikatsetusi arvatavasti koolipoisieas "kunstnikelt". Selle filmi taustal on huvitav mõelda, kas ka neil siinsetel sodijatel on arengupotentsiaali, loomingukiret ja tulevikuväljavaateid, või jäävadki nad pelgalt sodijateks.
Minu fotod, Tallinn 2010, viimane pilt Rahumäe suurkivist on 2009. aastast.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
See filmilugu läheb kokku Mart Sanderi kampaaniaga - ta kiitis ka Banksyt, aga sodijatesse suhtus kriitikaga. Õhtulehes on sellest pikk artikkel http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=389808
ReplyDeleteTiina
Aitäh, lugesin, ainult ei mäleta, kui suur summa see oli, mille MS grafititegijate tabajale lubas välja panna.
ReplyDeleteMul on möte kirjutada postitus samal teemal oma isiklikus kroonikablogis (lauapealses). Mälestused ja tänapäev - sodikunstist Eestis ja Rootsis. Mitte mingi suur uurimus, aga mälestuskillud.
ReplyDeleteKas ma vöin vihjata siis ka sellele artiklile?
Vuuduu, tohib muidugi viidata. Kellegi filmiblogis oli ka sellele viidatud.
ReplyDelete