09/11/2010
Jüri Talvetiga sõprusest ja loomingust
Selle sügise ilusamaid kohtumisi oli mul septembri keskel Pärnus. Natuke kirjutasin sellest siis ka, aga enamik jäi saladuseks...
Vihmapäev, aga aeg-ajalt säratas päikest. Õunaaed akna taga. Mate tee. Mõttehetked sõprusest. Tammetõrud ja kastanid tuuleiilides asfaldile rabisemas...
Jüri Talvet rääkis mulle tol korral oma väga heast Hispaania-sõbrast, kellest mul tänu juhusele, millest siin blogiski kirjutasin, varemgi aimu oli. Seepärast olin tahtnud neist kahest ühe ajakirjaloo teha ja seetõttu ka see kohtumine. Siin on nüüd osake sellest loost.
Lugu sõprusest, mis toetab loomingut, ja loomingust, mis toetab sõprust. Nii juba ligi 40 aastat. Üks viimaseid selle sõpruse ja koostöö vilju on raamat, mille kaanepildid siin on. Jüri Talveti "Unest, lumest" on Eesti lugejatele juba varem tuttav, aga tänavu juulis ilmus see Hispaanias kakskeelsena. Hispaania keeles kõlavad luuletused väga kenasti ja samas saab neid lugeda ka eesti keeles.
Raamat sisaldab ka tõlkija Albert Lázaro-Tinauti aastataguse põhjaliku intervjuu Jüri Talvetiga, mis on ilmunud veebiajakirjas La Nausea 2009. a juulis.
Ilus soliidne väljaanne. Hea kaaslane pimedatel sügisõhtutel. Ka hingedeajal. „Del sueño, de la nieve“ südamlikud luuletused on elust ja inimestest, mõtetesärast ja tunnete selgusest, rõõmsatest kohtumistest ja nukratest lahkumistest.
Too septembrikohtumine andis mulle ainestikku pikemaks looks, kui see lühendatud variant, mis nüüd Elukirja novembrinumbris ilmus ja millest osa viidatud lingi kaudu näeb. Mõne aja pärast panen oma originaalversiooni koos väljajäänud piltidega ka siia blogisse.
EDIT: 24. nov 2010 - minu artikli täispikkuses algversioon koos ajakirjast väljajäänud piltidega on nüüd siin: "Võtad endaga kaasa ainult vikerkaare..."
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Suur tänu, sõber Linda! Ho letto e leggo con grande piacere ed emozione queste tue parole su Jüri che riguardano anche me e l'amicizia che ci unisce da circa 40 anni.
ReplyDeleteUn saluto cordialissimo.
Muchas gracias, Albert.
ReplyDeleteVäga tore, et niisugustel teemadel ka ajakirjanduses siiski veel kirjutatakse, muidu on ainult Lotila ja potila. Soovin edu!
ReplyDeleteMinu lugupidamine! Väga huvitavatest inimestest kirjutad. Jään kannatamatult ootama seda originaallugu.
ReplyDeleteEi viitsinud sisse logida, aga ma olen Enn.
Aitäh, anonüümsed, teie sõnad teevad rõõmu.
ReplyDelete