Militaarmaastikud - 2.

Eelmise postituse kommentaariumis mu küsimusele vastajaid praeguseks ei paista. Vastan siis ise ja lisan ka veel mõned oma kaasteelise fotod. Nii eelmise kui ka selle postituse fotod on tehtud ühes ja samas kandis.

Tegemist on Keiser Peeter Suure Merekindluse laskemoonaladude ehk Astangu laskemoonaladude piirkonnaga Astangul, Paldiski maantee ja Kadaka tee vahel paeklindis.

"Keiser Peeter Suure Merekindlus (ka Imperaator Peeter Suure Merekindlus ja Peeter Suure Merekindlus; vene k  Морская крепость Императора Петра Великого) on rannapatareide ja maismaakindlustiste vöönd, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele ajavahemikul 1912 kuni 1918. Merekindluse Eesti poolsed rajatised võeti tervikuna kaitse alla 1990. aastate alguses." - Wikipediast.

See vöönd - militaarmaastikud, millest ka minu blogi seekordne ja järgmised postitused - hõlmab Tallinna lähedusest nii suure osa, et sellest võiks kujundada ajaloohuvilistele turistidele vaatamisväärsusi, mida külastataks ehk sama põnevil olles kui Lennusadamat või vanalinna bastionikäike ja mis kujuneksid rahvusvahelises ulatuses tuntud turismiobjektideks.

Aga samas eeldab niisuguse suure ala korrastamine peale tahtmise ka rohke raha ja muu vajaliku olemasolu. Kuni raha ei ole, piisab teadmisest, et rajatised on kaitsealused, kuigi kõikvõimalikud prügitoojad paistavad neid hoopiski oma huvides kasutavat.

Aga läheme tagasi Astangule.

1916. a varakevadel algasid ettevalmistustööd tunnelite ja ladude rajamiseks Mäekülas (praeguse Astangu elamupiirkonna läheduses). Siia planeeriti 36 U-kujulist tunnelit, kuid projekti rahastamisraskuste tõttu lepiti 10. novembriks 1916 kokku ainult 6 tunneli rajamises. 1917. a raskused suurenesid veelgi, väideti koguni, et tunnelid on mõttetud, paeklindi lõhkamine nende jaoks raske ja kulukas. Tööd peatati lõplikult 1917. a hilissügisel. On arvatud, et ühtki kuuest tunnelist ei võetudki kunagi kasutusele, kuid 2. tunnelis on leitud jälgi sellest, et seal on siiski otstarbekohaselt tegutsetud. - Allikas (vene keeles) koos tunnelite sissepääsujoonisega.

1944.-1950. a algasid tunnelite taastamistööd. Eesmärgiks oli kindlustada Nõukogude sõjalaevastikubaasi  Tallinnas. Esialgu kavandati tööd lõpetada 1947. a, kuid seda tähtaega nihutati pidevalt edasi. Lisaks tunnelitele on piirkonnas ka maapealsed ehitised, mis praeguseks enamasti lagunenud. - Allikas (vene keeles).

Sama teemat käsitleb põhjalikult ka Andres Tõnissoni artikkel "Mäeküla klindil ja selle sees", Eesti Loodus nr 6, 2005.

Fotod erakogust, märtsi lõpp, 2014.
Astangu pilte vaata ka eelmisest postitusest: Militaarmaastikud - 1.
Järgneb.