Sain mõni päev tagasi teada, et see blogi ("Lihtsad asjad") on kellegi poolt esitatud osalema ajaveebi võistlusel aasta uustulija kategoorias. Uus tulija ma ju olengi, sest bloginud nüüdseks kolm kuud. Võistelda ma ei kavatsenud, aga no olgu siis peale... Läksin täna vaatama, kas mu blogi kohta midagi ka arvatud on.
Üks arvamus oli, arvajalt: "Ideoloogilistel põhjustel ei saa ma tõsiselt võtta autorit, kellel on inglitest ja haldjatest kõnelev blogi. Mis iseenesest ei ütle midagi põhjapanevat kõnealuse blogi kohta."
Kõik. Pihtas. Põhjas.
Huvi pärast vaatasin arvaja kommentaari kellaaja järgi, kui pikalt siinse blogiga tutvutud oli. Tundus, et ei minutitki. Võib-olla sitemeter eksis... Ei tea. Ka teise blogiga oli alla minuti koos veedetud.
Mul on jah, teine blogi – huviblogi ("Imeline maailm") - ka. Alguse saanud mu ühest hobist – postkaardikogust, kandunud kunstiajalukku, kirjandusse, folkloori, angeloloogiasse, mida pean filosoofia, ajaloo ja psühholoogia üheks osaks. Inglitest ja haldjatest ja muudest imelistest asjadest. Huviblogi. Kultuurisuunitlusega. Ajaveebi konkursil ei osale. Naljakas, et see kellegi jaoks ideoloogilistel põhjustel nii vastuvõtmatu on, et ei lasegi teise, konkursil osaleva blogiga tutvuda.
Tegelikult pole see kuigi tähtis. Alustasin oma blogidega siis, kui tänavu aasta alguses olin kirjutanud blogimisest ühele ajakirjale artikli, mis pidi seda toredat ettevõtmist tutvustama ka eakamatele inimestele ja neid julgustama sellega tegelema. Kirjutamise ajal ma ise veel ei bloginud, aga poeg ja paar tuttavat julgustasid mindki, et proovi järele, siis tead. Proovisin, meeldis... Arvatavasti ka jätkan.
Ajaveebi konkurss on minu jaoks uus kogemus. Arvasin, et arvajad loevad ja hindavad blogisid, mitte inimesi. Olen ise kuulunud päris paljude kirjandus- ja ajakirjandusvõistluste žüriidesse. Kui kunagi oleksime näiteks "Nooruse" kirjandusvõistluse žüriis öelnud, et ei saa tõsiselt võtta autorit, kellel on rohelised püksid, siis võib-olla poleks praegu olemas üht meie populaarseimat kirjanikku. Arvaja peaks andma hinnangu ikka teosele, loole, tööle, blogile, mitte selle pidajale, tegijale, loojale, inimesele.
Ja teine asi veel, millele olen ajaveebivõistlusega seoses mõtelnud: kirjandusvõistluse puhul ei saa žüriis tavaliselt olla see, kelle enda looming võistleb. Aga blogides on üsna tavaline, et ka arvajad hõiskavad: vali mind!
Eksiarvamuste vältimiseks: konkreetse arvaja vastu pole mul isiklikult midagi ja tema blogi mulle meeldib. Eestimaa on väike ja võib-olla oleme isegi kaugelt sugulased, sest tema perekonnanimi on juhtumisi sama, kui oli minu emapoolsel vanaisal, kellest ma palju ei tea. Vaat siis :)
a) minu eesmärk ei olnud kellelegi ära panna ega paika panna
ReplyDeleteb) veetsin mõlemal blogil rohkem kui sulle sitemeter ütles
c) minu arvamus ei pretendeeri universaalsusele ning on vaid minu arvamus (rõhk mõlemal sõnal eraldi), samamoodi ei mõjuta see kuidagi otseselt konkurssi tulemusi - arvaja pole žürii, žürii on rahvas.
d) tunnistan, et minu arvamus oli argumentum ad hominem ning ütles vähe võistlusel oleva blogi kohta. kuid see ei muuda kuidagi minu suhtumist angeloloogiasse, mis minu jaoks kindlasti pole filosoofia osa.
e) sellest sugulusliinist võiks täpsemalt edasi kõneleda.
Tänan vastuse eest.
ReplyDeleteEi tahaks siin blogis hakata arutlema angeloloogia ja filosoofia seoste üle. Märgin üksnes, et angeloloogia üheks "isaks" peetakse Aquino Thomast. Ülo Valk oma käsitlustes (näit.
http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/4ylovalk.pdf) meenutab, et angeloloogia tugineb vanairaani religioonil, gnostitsimil ja hellenistlikul filosoofial, hiljem on teda mõjutanud kristlus. Tänapäeval on poliitikateoreetikut John Rawls´i "süüdistatud" angeloloogias ja poliitilises teoloogias, sest ta tegutseb poliitika ja filosoofia piirialadel.
Aga see pole selle blogi teema ja rohkem ma siin sellest ei kirjuta.
Loomulikult on igaühel õigus oma arvamusele.
Sugulusliini kohta kirjutasin mailis.