Taaskohtumine vanaisa luuletusega

Paar päeva tagasi küsis tuttav, kas ma tean, et viimases Vikerkaares (nr 7-8/2015) on üks mu vanaisa luuletus (lk 41-42) ja paar elulooseika (lk 50-51). Ei teadnud, sest Vikerkaart ma pidevalt ei jälgi. Aga oligi.

Vanaisal oli kirju elu, millest põhiosa tegutses ta ajakirjanikuna. Olen sellest siin blogis mitut puhku kirjutanud. Aga luuletada meeldis talle ka. Eriti tegi ta seda Juhan Lilienbachi toimetatud satiiri- ja pilkeväljaannetes.

Noore mehena pakkusid talle huvi 1905. aasta revolutsiooni aegsed ja järgsed meeleolud (mida Vikerkaare see number käsitlebki).  See oli ta elus ka kõige luulerohkem periood, millest paraku tema pseudonüümide ja avaldamiskohtade rohkuse tõttu väga vähe säilinud on.

Aare Pilve koostatud luulebuketis Vikerkaares on vanaisa luuletus "Torm möllab" (kirjutatud J. Vermontuse varjunime all). Seda luuletust teadsin juba oma lapsepõlvest, sest see oli 1951. a ilmunud ühes kogumikus. Pilv pole luuletust aga sellest kogumikust võtnud, tema allikaks on olnud "Mõtted. Esimine raamat." J. Lilienbachi toimetusel. Tallinn: Mõte, 1909. Ja luuletuse sõnapruuk ei ole kohendatud veatusse kirjakeelde, nagu oli 1951. a väljaandes (pilt kõrval), vaid nõnda nagu originaalis, kus "rõõmu" kirjutatakse armsaste "rõemu" ja "peame" "piame".

Pilve leitud eluloofaktikesed on mulle ka teada, kuid tema kasutatud Eesti biograafilises andmebaasis ISIK on need napid ja natuke ebatäpsed. Näiteks surma-aasta osas.

Aga üldiselt oli taaskohtumine vanaisa luuletusega tore.

* * *
Veel on vanaisa luuletusi uuemal ajal ilmunud paar-kolm. Näiteks üks Juhan Peegli koostatud, redigeeritud ja kommenteeritud  raamatukeses "Saksad surevad, mõisad põlevad. Valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905-1917". "Loomingu" Raamatukogu nr 26 (86) / 1959. See on neljarealine luuletuseke "Väljakohus" Vermontuse nime all. Luuletus on aja jooksul muutunud rahvasuus ränneldes paljudele tuttavaks.

Teine, mille vanaisa kirjutas pärast mu õe surma 1941. a, on olnud hoiul mu kodus ja ilmus trükis esmakordselt ajakirjas Tiiu minu artikli juures paar aastat tagasi (Tiiu mai/2013: 26–27), veidi varem panin selle ka siia blogisse:
http://iltaka.blogspot.com/2008/05/ksik-kalmukngas-siberis.html

Veel on mu blogis vanaisast järgmised kirjutised (on ka tema fotod):
http://iltaka.blogspot.com/2014/12/ohtu-vanaisaga.html
http://iltaka.blogspot.com/2015/01/tallinna-teataja-algusaastad-ehk-kabi.html
http://iltaka.blogspot.com/2015/01/eesti-ajakirjanike-esimene-kongress.html

Kired Peterburi "Mefisto maja" ümber

Mitmesuguste kunstiväärtuste lõhkumist tuleb viimasel ajal ette nii lähedal kui kaugel. Siin ei kirjuta ma meile kaugest ja põnevast Palmyrast, mille templid on maatasa lõhutud, vaid lähemal asuvast suurlinnast, kus vist küll enamik eestlasi käinud on.

Mõni päev tagasi, 26. augustil 2015, lõhkusid tundmatud isikud päise päeva ajal Peterburis Lahta tänaval nn Lišnevski maja ehtinud bareljeefi, mis kujutas Saatanat, Mefistofelest, ja mille tõttu seda juba ammusest ajast arhitektuurimälestiseks olevat hoonet ka "Mefisto majaks" on kutsutud. Bareljeef ise võeti muinsuskaitse alla 2013. a.

Lišnevski maja on ehitatud aastatel 1910-1911 ja saanud oma nime tollal väga modernse arhitekti Aleksandr Lišnevski (1868-1942) järgi. Tema oli selle maja projekteerija, ehitustööde tellija ja omanik.

On seisukohti, et Mefistona kujutas Lišnevski iseennast. Kuid rohkem on arvatud, et Mefisto bareljeef loodi kuulsa ooperilaulja Fjodor Šaljapini (1873-1938) järgi ja auks. Alloleval fotol on Fjodor Šaljapin Mefisto rollis Charles Gounod' ooperis "Faust" (u 1915. a, fotograafi ei tea):

1926. a laulis Fjodor Šaljapin Mefisto aariat "Son lo spirito, che nega" Covent Gardenis niimoodi:
https://youtu.be/QaQwpDll2Lg?list=RDQaQwpDll2Lg

Aga läheme tagasi "Mefisto maja" juurde...

Esialgu arvati, et kuuekorruselise hoone ülaosas olnud Mefisto bareljeefi lõhkusid õigeusklikud, kes ei nõustu sellega, et ehitatava ja vastselt risti saanud Püha Ksenia kiriku läheduses olevat hoonet kaunistab Saatan. Kirik on oma seost vandalismiga eitanud. Hiljem on väidetud, et lõhkumistöö võtsid omaks Peterburi kasakad, sisuliselt samal põhjusel.

Peterburis "Mefisto maja" juures on nüüd toimunud umbes 400-500 osavõtjaga rahvakoosolekud nõudmaks bareljeefi taastamist. Kuritöö Mefisto kallal hoiab linlaste meeli ärevil. Väidetavalt on juba alustatud ettevalmistusi bareljeefi taastamiseks. Praeguse seisuga levib rahvasuus hoone uus hüüdnimi "maja ilma Mefistota".

Faktid ja fotod on kokku otsitud internetist.

Blogikorralduslikke viitamisi (raamatumuljetest ja muust)

Olen siin blogis muude teemavaldkondade seas üsna palju kirjutanud loetud raamatutest. Need ei ole arvustused, vaid minu muljed loetust. Päris kõikidest raamatutest, mida lugenud olen, ma muidugi blogis ei kirjuta. Millegagi peab teos mind olema puudutanud või siis päriselt vastumeelt olnud, et blogisse jõuda.

Et need postitused oleksid paremini leitavad, selleks tegin Kruusateele eile uue lehe RAAMATUMULJED, Selles registris on autorite nimed (koguteoste puhul pealkirjad) tähestiku järgi. Loetelu on praegu seisuga 20. aug 2015. Kui raamatumuljeid lisandub, eks ma siis jälle täiendan ja uuendan.

Seejuures tasub teada, et kirjanduse ja kirjanikega seotud postitusi on selles blogis tegelikult rohkem. Need kõik on leitavad blogi küljeveerus oleva sildi KIRJANDUS abil.

Ühtlasi tuletan siin meelde, et mul on ka blogi TÜTARLAPS LINNAST, mis sisaldab minu meenutusi lapsepõlves ja nooruses loetud raamatutest palju aastaid hiljem.

Päris tore oli, et Sirbis ilmunud artikli "Raamatublogisid tuleb ja läheb" (Mihkel Samarüütel, 8. mail 2015) lõpus lingiti teiste raamatublogide hulgas ka "Tütarlapsele linnast" ja nende blogide seas, kus muu hulgas raamatutest juttu, oli ka "Kruusatee" link. Sealses loetelus on muuseas palju huvitavaid raamatublogisid.

Minu SULEKE'se-blogis sai hiljuti täis 1000 postitust. Olen seda blogi (samuti kui Kruusatee'dki) pidanud 2008. aasta jaanuari lõpust alates. 1000 on niisugune arv, et võimaldab täiesti rahumeeli pausi teha või lõpetada.

Seetõttu ei teagi ma praegu, kas jätkan oma inglipostkaartide kogu tutvustamist Sulekese kaudu veel ja kas kirjutan seal edaspidigi "midagi inglitest, haldjatest, igasugustest muudest kummalistest ja põnevatest asjadest läbi kunsti, kirjanduse, muusika ja mõttemaastiku" (nagu blogi alapealkiri lubab). Suvel ja sügise valgemal ajal on blogikülastajaid nagunii vähem, 1000 postitust on üsna laialdane lugemis- ja vaatamisvara, sestap pole blogi jätkamisel (kui jätkan) enne suurt mõtet kui pimedamal hingedeajal või jõulupühade eel.

Ühe lisaregistri tegin Sulekesele ka. Kui seal seni olid olemas nende kunstnike ja kirjanike loeteluleheküljed, kelle loomingut olen tutvustanud, siis nüüd lisandus leht MUUSIKA - aja jooksul olen Sulekesse pannud üsna palju muusikavideosid, neidki peaks nüüd olema kergem leida.

Mult on küsitud, kas mul on veel blogisid. On küll, aga kolm nimetatut on praegu peamised.

Pilt on ekraanitõmmis ühest Eesti ilma ennustavast portaalist - see 16.-28. augusti ilmanäit peaks andma vastuse küsimusele, kas meil ikka on tänavu kehv suvi. Vaatamiseks klõpsa pildile - ei  ole reklaam :)