"Mul on sulle väike kingitus," ütles mu ammune tuttav detsembri lõpus ja palus mul valida aeg ja koht selle kättesaamiseks.
Leppisime aja ja koha kokku. Pool tundi enne seda, kui kohale tahtsin minna, helistas tuttav daam ja ütles, et kokkulepitud aeg talle ikka ei sobi. Määras uue aja.
Poole päeva pärast helistas ta uuesti ja teatas, et ka tema enda määratud aeg talle ei sobi. Pakkus uue, mis seekord aga mulle ei sobinud.
Nii möödusid päevad. Siis helistas tuttav ja pakkus taas uue aja. Panin selle endale sobima. Pool tundi enne seda, kui kohale tahtsin minna, helistas kingitusepakkuja ja ütles jälle, et ka see kokkulepitud aeg talle ei sobi...
Nagu varesed tõrvasel katusel - nokk kinni, saba lahti, nokk lahti, saba kinni...
Praeguse seisuga olen välja pakkunud mitu aega, aga ikka on kinkijal midagi ette tulnud. Kingitus on seni nägemata. Veel hullem, viimasel ajal on ka kinkida tahtja ise kadunud ja mulle tundub, et ta on mulle pahane. Nojah...
Ma täitsa naersin, nii hea lugu.
ReplyDeleteHuvitav, mis kingitus see on! (üksnes uudishimust:)
Vaat ei tea, mis. Niipalju ütles, et pidada midagi niisugust olema, mis tuleb kiiresti kätte anda (aga mitte toit).
ReplyDeleteMinu kogemuse kohaselt on selliste väga pikalt venivate asjade taga enamasti midagi muud, kui pelgalt aegade mittesobimine.
ReplyDelete