Elamus: "Shantaram"

Lõpetasin "Shantarami" lugemise juba mitu päeva tagasi, aga olen ikka selle raamatu mõju all.

Ligi 1000 lehekülge, aga kogu aeg põnev, ei vaju ära. Gregory David Robertsi 2004. aastal ilmunud raamatut on nimetatud krimidraamaks, aga see on midagi palju enamat. Väga inimlik, väga mehelik, kurjategijate maailmast kõnelev, aga samas väärikust ülistav.

Imelised on leheküljed Bombay slumist, mille elanikke autor tõepoolest tunneb ja armastab. Põnev on Afganistani sõda venelaste vastu sõdija pilguga. Ilus on vastamata armastus, mis siiski enesehaletsusse ja melanhooliasse ei suubu. On kauneid naisi, uskumatuid seiklusi, lihtsalt naljakaid kohti, mafia jõukatsumisi, narkomaane ja prostituute, karutantsitajaid ja igasugust muud põnevat kraami. Aga see kõik on niivõrd hästi läbi tunnetatud, lahti mõtestatud, et kogu see nn krimidraama osutub ühel hetkel sügava vaimse kasvu, eneseleidmise ja maailmamõistmise teemaks.

Põnev on loetut läbi elada. Ja samas on nii väga kummastav teada, et keegi on selle kõik päriselt elanud: sellise põgenemise, põgenejaks olemise; ellujäämise eest võitlemise ja teiste aitamise, et nad ellu jääksid; niisuguse hingelise sopa ja selginemise.

Ei taha siin hakata rääkima raamatu üksikutest episoodidest. Need on kaasahaaravad ja ilmekad, palju on ootamatult kauneid kohti.

Väga hea raamat on. Viimastel aastatel loetutest üks paremaid.

Kirjutasin juba kord varem, et igapäevaelus ma võib-olla selle raamatu peategelasega koos olla ei tahaks, aga raamatukaante vahel on ta huvitav. Ka ülejäänud tüübid on huvitavad, on tõelised karakterid, piltlikult lahti kirjutatud ja igati usutavad ja mõistetavad.

Raamatut on thrilleriks nimetatud, aga ta on tüüpilisest thrillerist midagi hoopis enamat.

Samas on raamat väga filmilik. Kujutlusvõime hakkab tööle, autor on hea jutustaja. Septembris alustab Johnny Depp "Shantarami" järgi filmitegemist. Ma pole päris kindel, kas Depp peategelast mängides minu kujutlusega klapib. Küll aga ootan ma palju raamatu ühe mõjusama, mõjukama, salapärasema ja vastuolulisema tegelase Khaderbhai kujutajast, India tuntuimast filminäitlejast Amitabh Bachchanist. Aga tulemust saab näha juba 2009. aastal. Võib-olla jõuab ka raamat selleks ajaks eesti keelde.

Pildil on Amitabh Bachchan.

Mõned tsitaadid "Shantaramist" on mu teises blogis.