Betty Rowlands „Mõrv talvisel pärastlõunal“

Betty Rowlands
„Mõrv talvisel pärastlõunal“
Sarjast „Melissa Craigi müsteeriumid“.
Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti.
Kirjastus Eesti Raamat, 2022.

Mulle meeldib selle kaanepildi rahulikkus ja vanamoodsus. Maailmas jäävad mõlemad järjest harvemaks, nii rahulikkus kui ka vanamoodsus.

Praegu on inimhinged ärevil ning krimkade lugemine võib tunduda sobimatuna. Aga ka ärevatel aegadel tuleb end vahetevahel lõdvestada, et jaksaks jälle uuesti edasi tegutseda ja kesta. Stressimaandajana võib krimkadest kasu olla eriti neile, kes krimilugude lugemist alati on nautinud.

Betty Rowlands elas pika elu (6. okt 1923 – 29. juuli 2020) ja hakkas raamatuid kirjutama alles kuuekümnendates eluaastates. Muhekrimkasid on tal veerandsada, neist kaksteist Melissa Craigi müsteeriumide sarjas, kuhu kuulub ka „Mõrv talvisel pärastlõunal“ (orig „Malice Poetic“, 1995; „Murder on a Winter Afternoon“, 2018).

Eesti Raamatu veebilehel on öeldud, et varem on kirjastuselt Melissa Craigi sarjast ilmunud raamatud „Mõrv Viirpuu villas“, „Mõrv koidikul“, „Mõrv mäeharjal“ ja „Mõrv mõisahotellis“. Aga minu jaoks on selle sarja viies tekst „Mõrv talvisel pärastlõunal“ esimene tutvus Melissaga, kel pidevalt on igasuguseid sekeldusi nii oma kirjapandud kui ka tegelike mõrvalugudega seoses.

Niisiis, eakas krimikirjanik Betty Rowlands kirjutab sellest, kuidas edukas keskealine krimikirjanik Melissa Craig saab kirjastajalt ülesande kirjutada ootamatult surnud eaka  krimikirjaniku Leonora Jewelli lõpetamata jäänud sajanda raamatu kolm viimast peatükki ja seda tehes nii mõndagi põnevat läbi elab.  Võib-olla oskavad need, kes on eelmises lõigus nimetatud krimkasid lugenud, Melissat paremini iseloomustada. Minule tundus ta uudishimulikuna ja üsna ettevaatamatu ja mõtlematuna, ilma et oleks õppust võtnud nappidest pääsemistest, mida tal oli amatöördetektiivina tegutsedes korduvalt ette tulnud. Liiga usaldavana, kusjuures ta usaldas enamasti valesid inimesi, mis arusaamatuste ja hädaohtude hulka tema jaoks rohkendas.

Oma kunstnikust sõbranna Irisega, ajakirjanikust tuttava Bruce’ga ja Gloucestershire’i kriminaalpolitsei inspektori Kenneth Harrisega on tal parajalt keerulised suhted, mis vist jällegi ka varemilmunud Melissa Craigi lugusid lugenutele  paremini mõistetavad on, aga „Mõrvas talvisel pärastlõunal“ omamoodi pinget lisavad.

Peagi ilmuv „Mõrv talvisel pärastlõunal“ on üsna leebe raamat, eriti kui võrrelda selles kirjeldatud kuritegusid ja vägivalda praegu sõjaväljal toimuvaga, ja võimaldab rahulikke puhkehetki vanamoodsal kombel.

Tänan kirjastust Eesti Raamat e-raamatu eest.