See justkui väheke mossis tegelane mu sugulaste kunagise elukoha lähedal on nii lakooniline, et mõjub lausa hästi. Mulle meeldib, kuigi võib nõudlikumale vaatlejale oma teostuselt küündimatuna tunduda. Võib-olla aga on tegemist kellegi unistuste sinilinnuga või vähemalt sinilinnupojukesega.
Endise restorani ja kohviku Schwerin asupaigast leiab aga niisuguse juba vägagi hea kunstioskusega tehtud suuremõõtmelise grafiti, mis ühekorraga fotolegi ei mahtunud ja mille mõistmiseks tuleb seda tükk aega vaadata.
Nii palju huvitavaid leide!
ReplyDeleteMa kujutan ette, kuidas kunstnik paberi ja pliiatsiga töötab, aga see tänavakunst, see vist rohkem anonüümne ja salajane. Tahaks seda loomeprotsessi ka näha...
See on vist nii ja naa: osa on salaja öö varjus tehtud impulsiivsem väljendus, mis kohati ainult kritseldustega piirdub ja kohati kunstiks muutub, osa, nagu näiteks siin blogis leiduv kunagiste koolitüdrukute töö mereloomadest ja kaladest oma kooli läheduses, täiesti soovituslikus korras ja legaalselt tehtud. Loomeprotsessi saab ilmselt näha kõige paremini nii Tartus kui ka Tallinnas korraldatavatel tänavakunsti festivalidel (või nende eel), kui suuremamastaabilisi töid tehakse. Minu omad on põhiliselt kodukandilähedased ja suurematel tänavakunstisündmustel pole ma käinud. Praegu näiteks on Tallinnas huvitav (ajakirjanduse kajastuste järgi otsustades) Edward von Lõnguse suurnäitus.
DeleteAitäh märguande eest! Vaatasin internetis galeriid, tõesti võimas toodang. Mul on tunne, et see kunstnik just öövarjus toimetab, küllap seepärast mu arvamus on kujunenud. Nüüd peaks kohapeale vaatama minema, kuu lõpuni veel aega.
Delete