Tahtsin mahalangenud sügislehtedes sahistada ja astusin mõned meetrid tavaliseks saanud teelt kõrvale. Siis järsku märkasime, et otse sealsamast, suure kollasekirju vahtra kõrvalt sai alguse imeliselt hõllanduslik pärnarivistu.
Küllap olime seda varemgi näinud, aga lihtsalt kui teeäärseid puid. Et tegemist niisuguse veidi kummalise omamoodi minialleega, millel laiust vaid kõndija jagu, seda ei olnud varem tähele pannud.
Ilus, aga milleks? Miks, kas millestki jäänud mälestus või lihtsalt juhuslikult ritta pandud puud, mis nüüd nii kaunist vaatepilti pakkusid? Ja kuhu peab kõndijat viima või viis kunagi nendevaheline tee? Võib-olla muinasjutumaale?
Siit moraal, kui igal lool peaks moraal olema: astuda mõnikord kõrvale tavalistelt teedelt, vaadata maailma uuest vaatenurgast, et niimoodi saada ootamatute leidude osaliseks. Mis ju enamasti alati hea on.
Moblafotod, 13. okt 2019.
No comments:
Post a Comment