Praegused vaatamised

Jubileum: 1. detsembril saab mul täis kuus aastat telerita! Ehkki alguses, kui pildikast lähedalasuva ülikoolilinnaku voolukõikumise tõttu katki läks, mõtlesin, et telekavaatamises tuleb kõigest mõnenädalane paus, on mõnest nädalast mitu aastat saanud. Arvutist saab ju kõike soovitut ja vajalikku näha ning seda, mida pole vaja, pole tarvis ka vaadata.

Mõnest filmisarjast, mis telekavas ja mida viimasel ajal arvuti abil vaadanud olen.

Neljapäevaõhtuti ETV2-st "Kaardimaja" ("House of Cards", USA 2013). Päris kena pinget pakkuv poliitikasari niiditõmbajatest Valges majas ja võimuladvikus üldse. Peategelast, Lõuna-Carolinast pärit demokraati Francis Joseph “Frank” Underwoodi mängib Kevin Spacey, kelle puhul mulle eriti meeldivad filmi käiku osavasti sobitatud sarkastilised monoloogid vaatajale. Tema kaaskondlased, abikaasa, ajakirjanikud jt moodustavad omamoodi sünergia, mis kõik on ühe eesmärgi teenistuses ja selleks eesmärgiks on võim ja intriigide õnnestumine.

Reedeti vaatasin ETV-st Briti draamasarja "Viimane tango Halifaxis" ("Last Tango in Halifax", 2012-2013), aga selle kaks hooaega on otsa saanud, kolmandat kavatseti küll ka teha, aga kas tehti, ei tea. Selle peategelased Celia ja Alan  (Anne Reid ja Derek Jacobi) ei ole küll päris minu maitse, aga nende teineteise taasleidmine 60 aastat hiljem on tänu sugulaste ja sõprade huvitavatele sekeldustele nauditav olnud. Peategelaste tütardest meeldib mulle rohkem heitliku meelega Gillian, kelle puhul kunagi ei tea, mis talle jälle pähe võib karata. Caroline'i käitumine on etteaimatavam, aga ka mitte nii palju, et see filmi vaadates häirinud oleks.

Laupäevaõhtuti naudin "Downton Abbey" (Inglise 2010-...) üla- ja alakorruse tegemisi. Sellel sarjal on tohutult palju vaatajaid, aga sellest on ka igaühel midagi leida: ajaloosündmuste mõju nii aristokraatidele kui teenijaskonnale, inimsuhete kõikvõimalikke keerdkäike väga laial tundeskaalal, rõivamoe ja elulaadi peensusi, käitumise nüansse, tõsimeelsust ja huumoritki. Inglastest paremini ei oska vist küll keegi teine teha n-ö teenrifilme, kus ülemteener oma kohustusi peremehelikult täidab ja kogu sumisev tegelaskonna hierarhia nii täpselt paigas on, kuigi ajakulg selles muutusi põhjustab.

Pühapäeviti olen jäänud "Isa Browni" ("Father Brown", BBC, 2013) vaatama, kuigi eeldanuksin sellelt sarjalt rohkem pehmust, mis jumalasulasest peategelasega võinuks kaasneda. Näiteks inimsööjatest sigadega seotud mõrvalugu oli ikka väga räige. Aga isa Brown on üsna nupukas ja tema kaaskond parajalt juhmuse ja nutikuse vahel kõikuv - nõnda pakuvad need lühilood päris head meelelahutust.

"Miss Marple" uue peaosatäitjaga on minu jaoks veel küsimärk - võrreldes varasematega tundub Julia McKenzie kuidagi igavana. Võib-olla on see harjumuse küsimus, paar esimest filmi temaga olen igatahes n-ö järelnoppinud.

Mujalt vaatamiseks endale sobival ajal ootan "Mad meni" viimaste osade tulekut 2015. a aprillis. Praegu olen vaatama jäänud "Outlanderit" (Briti-Ameerika, Starz, 2014-...), mille võiks ehk pigem "Ajarändajaks" tõlkida. Selles rändab meditsiiniõde Claire Randall 1945. aastast tahtmatult 1743. aastasse, kus kaunite Šotimaa vaadete keskel juhtuvad temaga kõikvõimalikud põnevad sündmused, sest see oli ajalooliselt katsumuste aeg.

Et Claire on ilus naine, ähvardab teda kogu aeg meeste soovimatu tähelepanu, mille vastu aitab ainult see, et Claire on ka uskumatult vapper naine. Aga ta on ajarännul kaotanud oma abikaasa ja nüüd tahetakse teda uuesti abielluma panna... Kõlab naistekana ja on mõneti triviaalne, aga ometigi köitev, sest eri ajastud on pandud sümpaatselt ühtekokku, inimeste hakkamasaamine aga sõltub rohkem saatusest kui neist endist. Peaosas Caitriona Balfe (filmikaadril koos Sam Heughaniga).

 EDIT 15.dets 2014: Sain teada, et "Outlander" - Diana Gabaldoni "Võõramaalane" - on Varraku väljaandena Lauri Vahtre tõlkes juba septembris ilmunud ka eestikeelse raamatuna.