Mida ma aknast näen, kui tõstan pilgu töölaualt ja üles vaatan?
Varem nägin ma öösiti tumedas taevas Suurt Vankrit säramas,aga ülemise rõdu äär varjas mõni aeg tagasi selle poolenisti ära. Nagu oleks sellest veel vähe, ehitas naabermaja endale suure parkimisplatsi, mille elektrivalgustus paistab mu aknasse ja pimestab pilgu.
Suurt Vankrit ma enam ei näe - loodan vaid, et ta on endiselt seal nagu teisedki tähed.
Hommik toob latvadesse päikesekulla, päev puuokste hõljumise tuules: vahel vehivad nad iilidele kummardudes kaasa. Männid raputavad okkalokke. Kask hakkab vaikselt üha enam rohetama, mida rohkem kevade poole
Linnud on seal enamasti varesed, aga varsti tulevad pääsud - kuhu nad pääsevad -, lendavad oma kõrgeid kaari hommikul ja õhtul. Veel on seal varblased, aga nemad püsivad enamasti madalamal.
Näen õhtupuna, pilvede rändu, mõnikord vikerkaart ja lennukoridor läheb ka mu akna tagant.
Näen lennukeid lendamas üsna kindlatel kellaaegadel oma rahulikku lendu, vahel ka helikopterit, ja ma ei tahaks mitte põrmugi, et lennukeid oleks rohkem ja see rahu kaoks.
No comments:
Post a Comment