Kirjanduskriitika puhul hämmastab mind alati, kust võtavad kriitikud õiguse üht või teist kirjaniku loomeavaldust halvustada. Kirjutaja on kirjutanud nii, nagu ta hetkel tunneb või on läbi elanud. Kriitik lõhub selle tunnetuse, asendades kirjaniku kirjutatu mõju oma suhtumisega, mis nii mõnigi kord ei pruugi üldse lähtuda teose heast ja veast, vaid võib-olla hoopis sellest, missugused on kriitiku isiklikud tunded ja eelarvamused kirjaniku suhtes, kas viimane on talle ühel või teisel kohtumisel hea või kesise mulje jätnud, kas ta on varem tunnustatud või tunnustamata jne.
Mitmel põhjusel tunnen, et võin kriitikute arvamusi teoste kohta usaldada vähem kui lugeja arvamust sellel igapäevasel meeldib/ei meeldi skaalal, mis laseb üht või teist raamatut lugeda kas õhinal algusest lõpuni või mingil hetkel pettununa kõrvale panna. Ja mida vähem ma usaldan kriitiku salvavat või ilustavat kõnet, seda parem on olnud mu vahetu elamus teosest endast.
Eelöeldu ei käi kõigi kriitikute kohta, vaid eelkõige nende kohta, kes ühe või teise teose (ja kirjaniku) aupaistes ise särada tahavad või lammutaksid kirjaniku maailma meelsamini maha. Mulle meeldivad kriitikud, kes usaldavad lugejat ja ei suru talle oma seisukohta peale, vaid piirduvad raamatu tutvustamisega, oma elamusest vaid aimu andes.
Iseäranisti võivad kriitikud lõhkuda luule mõju - selle vahel nii hapra hetke, mis on olnud poeedi nägemuses, asendades selle omaenese suhtumisega, millest luuletaja pole ehk undki näinud. Siis võib juhtuda, et lugeja juhitakse kogunisti valele teeotsale, kui luule puhul üldse saab õigest ja valest rääkida.
Viimasel ajal olen märganud, et loen kõikvõimalikust kriitikast meelsamini raamatututvustusi blogides, eelistades neid, mis üht või teist teost täienisti ümber ja üle ei seleta, vaid pigem oma lugemiselamusest, rõõmust või pettumisest pajatavad. On imetore, et raamatublogisid palju on ja et need ka üksteisest piisavalt erinevad. Üsna tihti kutsuvad kirjutised neis pöörduma raamatu poole, kuid jätavad võimaluse, et ühele võib meeldida ema, teisele tütar.
Foto: märts 2014.
No comments:
Post a Comment