Traditsiooniline kevade alguse blogipostitus jäi tegemata. Eilset päeva tähistas maailm esmakordselt rõõmu- või õnnepäevana. Aga kevade tulek polnud eile kuigi rõõmus: mõni tund enne sadas lund, taevas oli küll veidi sinist, kuid rohkem halli.
Lilled fotol on eelmisest aastast. Tänavu nad lumehangedest veel ei paista.
Ei, midagi pole pahasti. Täna särab vahetevahel jälle päike.
Viimasel ajal olen kirjutanud ajalehtedele kaks lugu, mis vist ka varsti pärast ilmumist siia blogisse tulevad. Jätkasin lugudega eakatele, seekord e-lugeri teemadel - olen nii lugenud nüüd juba poolteist aastat. Teist kirjatööd ei saa nimetada looks, vaid nupukeseks. Paluti vastata küsimustele minust televaatajana ja raadiokuulajana. Kui valmis sain, oli tekst täpselt kaks korda pikem, kui soovitud tähemärgid ette nägid. Ega muud, kui et tuli lühendada. Blogisse vist panengi tulevikus selle pikema variandi.
Ei mäleta, kas olen kirjutanud, et pidin mõni aeg tagasi ühe asja pärast Google+ sisenema. Nii et nüüd võib soovi või vajaduse korral minuga ka sealtkaudu ühendust võtta. Ent nagu juba FB kogemus on näidanud, sobib blogimine mulle sotsiaalvõrgustikest paremini. Säutsujat minust vist ka kunagi ei saa, isegi kevadel mitte. Las see rõõm jääb presidentidele ja paavstile.
Minu foto, 2012.
No comments:
Post a Comment