Leidsin raamaturiiuli sügavustest vana postkaardikogumiku meie rahvustoitudest. Selle on 1973. aastal venekeelsena välja andnud Moskva kirjastus "Planeta". Tookord ilmusid sellised kaardikomplektid kõikide tollaste liiduvabariikide rahvusköögi kohta ja Eesti oma oli üks nende hulgast.
Minu viimase aja blogipostitustest on kõige lugejaterohkemaks kujunenud see, kus kirjutasin presidendi viperusest, kui ta The Guardianis teatas, et nõukogude ajal polnud Eestis restorane. Täiesti ootamatult sobib leitud postkaardikogumik ka tolle teema jätkuks. Nimelt on ligi 40 aasta vanune kaardivalik huvitav selle poolest, et piltidel olevad road olid valmistanud Tallinna Raekoja platsi kuulsusrikka restorani "Vana Toomas" kokad.
Mõtlesin, et panen nüüd, vastalanud jõulukuul, mille lõpp võib-olla mõnede jaoks suisa söömaorgiaks kujuneb, neid postkaarte tasapisi (nendel olevate numbrite järgi) siia. Noorematele blogikülalistele on need ehk uudiseks vanast ajast, vanematele meeldetuletuseks või äratundmisrõõmuks.
Retsepte ma praegu juurde ei pane. Aga kui kellelgi mõne retsepti vastu huvi on, pangu oma küsimus kommentaaridesse kirja, siis tõlgin selle õpetuse postkaardi tagaküljelt. Head isu!
1. Avapildil on Kalevipoeg koos kokteilidega: "Ööbik", "Punamütsike" ja kirsikokteil. Kaardi tagaküljel on nende "rahvusjookide" valmistamise ja serveerimise õpetus.
2. Pasteedisiilikesed.
3. Täidetud munad "Vana Toomas".
Seajalad tulevad järgmisel korral. Mulgi kapsaid, kama ja silku piimaga ei tasu oodata, sest neid tolles kogumikus pole.
Ja veel: selle meeletu populaarsuse võitnud komplekti ("Блюда эстонской кухни") trükiarv oli 1 800 000 eksemplari (jah, üks miljon kaheksasada tuhat). Fotograaf oli keegi J. Kassin.
Ma siis küsin. Mis kokteil see punamütsike on?
ReplyDelete"Punamütsike" on see valge, ilmselt lastekokteil või neile, kes alkoholi ei taha. 100 g jäätist + 100 g kirsimahla või punase sõstra mahla.
ReplyDeleteOi, nostalgia! Seesama, mida küllalt tihti põlgusega ette heidetakse, aga mida mina isiklikult kuidagi ei häbene.
ReplyDeleteHuvitav, et ma ei mäleta neid kaardikomplekte kohe üldsegi.
Jah, pakun seda nostalgiat mõned korrad veel.
ReplyDeleteMuide, mõned aastad hiljem, umbes 1975, ilmusid ka postkaardid sarjast "Praktiline perenaine", mis olid siis juba ainult eestikeelsed ja välja antud Tallinnas.
Need eestikeelsed on minulgi olemas...
ReplyDeleteMul seda eestikeelset "Praktilist perenaist" vist rohkem ei olegi kui ainult "Külmlaud" ja ma ei teagi, kui palju neid veel peale selle ilmus.
ReplyDeleteMinu "Praktilise perenaise" kaardid on välja antud 1983 ja 1985. Natuke lappasin neid, tegin mõned pildid ka, ehk ühel hetkel levitan :)
ReplyDeleteTegelinski, siis neid praktilisi perenaisi pidi ikka kümmekond aastat ilmuma, sest vaatasin järele, et minu "Külmlaud" on 1976. aastast.
ReplyDelete