Ülimalt akadeemiline õllekann

Niikaua, kui ennast mäletan, on meil kodus ikka olnud vana õllekann. Arvata võib, et juba 19. sajandi lõpust või päris 20. sajandi algusest. Kellele see kunagi kuulunud on, pole mul aimugi.

Mulle on see pooleliitrine Saksa õllekann kogu aeg meeldinud. Ta on väga värvikas ja kuidagi käepärane ning mõnusalt raske ka tühjana. Kui olin alles laps, siis oli kannul ka kaane raamistik - metallrõngas, mis kinnitus kannukõrva külge ja mille peal istus samuti metallist väike öökull. Kaane keskpaik, arvatavasti mingi kannumaterjalist keraamiline värk, oli kuhugi kadunud.

Kannul polnud ammu enam õiget otstarvet. Õigupoolest polnud tal üldse otstarvet. Mõnikord hoidis ema selles jahu, siis mingeid tangaineid.

Kann ilmselt nuttis taga neid aegu, mil teda kasutasid lõbusad korporandid või hoopistükkis lustakad õllesõpradest professorid.

Akadeemiline taust on arvatav, kui vaadata kannu huvitavat disaini: vanade raamatute seljad. Uhked, ilmselt nahkköited kuldtähtedest kirjadega. Oma aja arstiteaduse korüfeede tippteosed, näiteks Kochi kuulus teos tuberkuloosikepikestest, aga ka kirurgiat puudutavad köited.

Ühel ilusal päeval ei olnud enam järsku kaaneraamistikku ega öökulli. Viimase puudumise tõttu olin väga-väga pahane, sest öökull oli mu suur lemmik. Selgus, et ema oli selle metallkupatuse lihtsalt minema visanud. Kannu enese mõistis ta soolavaka kohuseid täitma.

Soolavakk on kann senini, aga ometigi ei anna mulle rahu temas peituv saladus: kellele ta kuulus, kuidas meile sattus - võib-olla sellesama baltisaksa mõju kaudu, millest natuke "Balti tragöödia" postituses kirjutasin.

Kui palju seltskondi ja joomasõpru ta on näinud, kui palju õllelaule ja kas ka näiteks "lõbusat õllepruulijat" kuulnud?

Asjad on põnevad; niisugused asjad, mille vanus on nende kujunduse ja kirjade tõttu aimatav, on eriti põnevad.

Raamaturing õllekannul kõrvast alates:
Hahnemann.... /tekst kulunud kannukõrva käeshoidmisel käe alla jäädes/.
...aleniopera.
De Corporis Humani Fabrica and vesal 1843.
Franz Ju... gall. Schädellehre.
Nepom, Nussbaum Anaes...
Mittheil: A.D. Reichs-Gesund=Heits-Amt.
Virchon Kleinere Schriften.
Koch, Aetiologie der Tuberculose.
Archiv Für Klinische Chirurgie 1860.
Billroth&Lücke, Deutsche Chirurgie /seda koguni kaks köidet/.

Mõtelda, kui kannust rüüpajad selle asemel kõik need raamatud oleksid selgeks õppinud, kui suured oma aja targad ja tunnustatud tohtrid nad siis oleksid olnud!