Päris kindlasti ei ole minu blogi minu päevik. Päevikut olen pidanud juba aastakümneid ja ei arva, et peaksin seda internetis tegema. Eriti praegu, mil mälupulgake võtab sootuks vähem ruumi kui paksud kladed ja õhukesed märkmikud. Kõik ei pea olema laiale ilmale teada antud, mõned asjad kuuluvad isikliku valdkonda.
See blogi siin on pigem natuke nagu rosolje. Viiluke siit, killuke sealt, midagi kapis ülejäänut, midagi, mis annaks maitset ja mida endal hea süüa on.
Ühes telesaates ütles USA kirjanik Gore Vidal hiljuti, et varem olid mõtted, nüüd ainult arvamused. Kõik arvavad ja lõpuks tahavad olla arvamusliidrid.
Mulle meeldib mõtlemine arvamisest rohkem, kuigi tuulepäiselt minult mõnikord küsitakse, kas sa vahel mõtled ka. Ometigi olen püüdnud siia blogisse rohkem mõtteid kui arvamusi kirja panna. Sekka lisanud seiku, mis on meelde tulnud või tänasest päevast huvitavad olnud, veidi muusikat, mis mulle meeldib, üht-teist veel.
Blogimise kuldreegli olen ka enda jaoks selgeks saanud: sinu blogi peab sulle enesele meeldima. Muul pole tähtsust. Kui sa iseennast oma blogis hästi tunned, on kõik korras. Kui suudad oma blogis öeldu eest vastutada, veel parem. Kui millegi pärast südant kripeldad ja kardad, siis võib-olla pole seda "midagit" tarvis blogisse panna.
Sinu blogi on sinu helin, sinu muusika, sinu hing, sinu kodu suures võrgustikus - internetiuniversumis. Kui sulle meeldib oma blogis aega veeta, siis oled sa vaba seda tegema. Kui ei meeldi, siis võid asju muuta, ümber korraldada, teistmoodi paika panna. Kui siis ka ei meeldi, võib-olla pole sel eluetapil blogimisel sinu jaoks mõtet. Uuesti alata võib ju alati.
Nõus, et blogi pole päevik ja on nagu rosolje (kuigi see kõlab veidi pahasti). Kõigile võib-olla rosolje ei meeldi( toiduna).
ReplyDeleteBlogimine tekitab sõltuvust - aina tahaks midagi kirjutada ja siis vaadata, mis järgneb. Tore on oma lugejaskonna tekkimine. Sellega läheb natuke aega - algul justkui ei huvita kedagi, mis sa siin omaette mõtiskled. See on nn kompamise aeg. Tegelikult märgatakse kohe, kui uus nägu seltskonda ilmub.
Muidugi peab iseendale meeldima, kuis muidu!
Enesele peab meeldima, kuid eneseimetlemisesse ei tohiks kinni jääda :)
ReplyDeleteSamas, ei tohiks teha seda, mida mina tegin. Tulin, kirjutasin, keetsin suppi ja nüüd istun ise selles supis kinni :D
Pigem on see ikka supi moodi, rosolje on paks, tükikeste ja hapukoore ning heeringada toit...
Supp on midagi hoopis muud, suppe on erinevaid...vahel saab isegi juba veidi hapud asjad sisse panna...
Kuivõrd rosolje on üks mulle meeldivaid toite, siis valisin ma rosolje. Seda võin, kui ta hästi tehtud on, pesukausitäie korraga süüa :)
ReplyDeleteEneseimetlemine ja enesega kooskõlas olemine on kaks täiesti erinevat asja - pidasin silmas enesele meeldimist kui enesega kooskõlla jõudmist, enese sisemise ja välimise korrastamise produkti.
See et blogi pole minu jaoks päevik, käib siinkohal ikka ja ainult minu kohta; teiste jaoks võib ka blogi päevik olla, olen ma tähele pannud.
Mulle on blogi päevik, sest salajasimad mõtted on mustandina jäädvustatud.
ReplyDelete