ERR Jupiter lisas täna veebikanalite valikusse otsekanali Ukrainast ICTV UA, mis toob ukraina keeles vaatajani värske uudispildi. Kanal edastab infot ööpäev läbi ja seda saab jälgida nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.
Ukraina erikanal ICTV UA on Jupiteris aadressil: https://jupiter.err.ee/otse/eri6. Kanal edastab Ukraina ajakirjanike reportaaže ja ülevaateid sõjast, nii Kiievist kui ka mujalt Ukrainast.
* * *
Selles postituses kirjutan veebruari esimesel poolel Jupiterist nähtud telesarjadest ja filmidest.
Sarjad
See trilleriseriaal tekitas minus vastakaid tundeid. Vaatasin seda siis, kui olukord Ukrainas ilmutas esimesi ägenemise märke, ja mõtlesin, kuidas Ukraina ja Venemaa on palju aastaid vaielnud, kumma kirjanik Gogol õigupoolest on. Sündinud Poltaavas, mis praegu kannatab koos kogu Ukrainaga Venemaa agressiooni all, elanud pikalt Venemaal, kirjutanud põhiliselt vene keeles.
Tema „Õhtud külas Dikanka lähedal“, mis on seriaalile ainestikku andnud, on minu meelest ehedalt ukrainapärane, seda tüdrukupõlves õhinal lugedes kerkisid mu silme ette Ukraina valgeks lubjatud talutared ja rahvarõivad, laulud ja legendid ning muinaslood. Ka olid eestikeelse väljaande illustratsioonid ukrainapärased.
Aga seriaalis on Dikanka hoopiski erinev minu kujutlusest: rahvajuttude naerukas ja eluterve huumor on asendunud päris võika õudusega, voolab palju verd, tumedates taredes on masendunud inimesed. Selle skisofreenilise olustiku keskele on toodud askeldama Gogol, kes müstilisele ja nägemuslikule vastuvõtlikuna kõikvõimalikke koledusi näeb ja nendega võidelda tahab. Küllap oleks Gogol ka päriselus praegu sõja ja kurjade jõudude vastu.
Kui sarja vaatamist alustasin, jätsin selle juba esimese osa alguses pooleli. Aga siis otsustasin jätkata, sest kontseptsioon, millest andis aimu see, et seriaali iga osa pealkiri lähtub erinevast Gogoli teosest, tundus huvitavana. Seriaal on eriskummaline segu, millest põhiosa moodustavad „Õhtud külas Dikanka lähedal“ tegevusliinid ja tegelased, aga lisaks on kasutatud motiive „Surnud hingedest“ (mõisahärra Manilov), „Viist“, „Mirgorodist“ ja mujaltki. Ka huvitas mind, kuidas mängib üht peaosa, uurija Gurot üks andekamaid vene näitlejaid Oleg Menšikov. Temas ei pidanud ma seekordki pettuma.
Seriaalitutvustusest: „1829. aasta, keisri kantselei kolmanda osakonna noor kirjutaja ja algaja kirjanik Nikolai Gogol tutvub geeniusest uurija Jakov Guroga, et ühes temaga väiksesse Dikanka külla minna. Seal asuvad nad uurima müstilisi sarimõrvu: tundmatu must ratsanik tapab noori neiusid, jättes endast salapäraseid veriseid märke maha.“
Veel vaatasin veebruaris „Vera“, „Grantchesteri“ ja „Isa Browni“ seni viimaseid hooaegu.
Filmid
„Elsa maa" („Земля Эльзы“ Venemaa, 2021, rež Julia Kolesnik).
Üsna nukrameelne film üle seitsmekümnestest inimestest, kellel on oma vanuse tõttu luba käituda veidralt, aga kui ränga pereelu läbi teinud lesestunud Elsa armub samaealisse endisesse geograafiaõpetajasse Leonidi, tuleb neil silmitsi seista oma laste ja lastelastega, kes nende kavatsetavat abielu eriti ei poolda.
Elsa on deporteeritud volgasakslaste tütar ja pidanud elus palju kannatama. Lisaks mõjuvad Elsale külanaiste kuulujutud, aga ometi tahaks ta nii väga koos Ljonjaga suunduda päikese ja õnne poole. Elsat mängis Irina Petšernikova (2. sept 1945 – 1. sept 2020), kellele see jäi viimaseks rolliks. Filmis on näha Mägi-Altai ilusat loodust.
„Meister“ („The Master“; USA, 2012, rež Paul Thomas Anderson).
Väga huvitav ja väga hästi teostatud, kuid minu jaoks mõneti ebameeldiv. Vaatasin, sest tahtsin teada, kuidas see rohkete auhindadega film on inspireeritud saientoloogia ususekti asutaja L. Ron Hubbardi eluloost. Põnev oli näha, kuidas meister püüab töödelda hullunud peategelase mõttevoogu.
Filmitutvustusest: „Teisest maailmasõjast naasnud Freddie Quell (Joaquin Phoenix) ei leia selget elusihti, aga siis kohtab ta karismaatilist intellektuaali (Philip Seymour Hoffmann), kelle rajatud hämar (uus)usundipõhine organisatsioon kogub Ameerikas populaarsust. Freddiest saab mentori parem käsi, ühtlasi mässib ta ennast lootusetult tolle manipulatsioonidesse.“
Viimastel päevadel pole ma filme vaadanud, mõtted on mujal.
Filmiplakatid internetist.
No comments:
Post a Comment