Blogiga seoses on mult küsitud, miks ma poliitikast ei kirjuta või seda väga harva teen. Pika elu ja ajakirjanikutöö kogemused ja teadmised on ju õpetanud vaatlema ja nägema, aru saama otsuste põhjendatusest või uisapäisusest ja pakkuma võimalikke ettepanekuidki, kuidas midagi võiks paremini teha.
Aga ma olen mitmel põhjusel avalikust elust kõrvale tõmbunud. Järjest lisanduv vanus on tunduvalt vähendanud tahtmist ja suutlikkust millegi kordaajamisel osaleda. Üsna ilmselt on käes aeg, mil mõtlen, et otsustusjärjekord on nüüd minust nooremate käes. Kui nad ainult mõistaksid, et neil tuleb iseenda otsustuste tagajärgedes ja tulemustes arvatavasti veel kaua aega elada, ka siis, kui praegused minuealised on ammu lavalt lahkunud.
Ühtegi erakonda kuulumata saan ma küll vaadelda nende asjatoimetusi erapooletult, kedagi teisele eelistamata ja kellegi vigu pehmendamata, aga samas ei pääseks minu öeldu mõjule. Lihtsalt iriseda ja vinguda asjade kallal, mida ma muuta ei suuda, pole ka mõtet – targutavaid mammisid on minutagi.
Ärapanemise kommet mul ka pole. Mulle meeldib inimestest lugu pidada mitte nende erakondliku kuuluvuse alusel, vaid lähtudes nende isikuomadustest, nende kogemustest, teadmistest ja oskustest, nende käitumis- ja suhtluslaadist. Oma hinnangu poliitikale annan valimistel hääletades.
Elatud aastad on korduvalt näidanud, et valitsused vahetuvad ikka ja jälle, otsustajad alates kõrgematest ametikandjatest alla välja teevad ikka vigu ja läbimõtlematusest tingitud prohmakaid, pajad sõimavad katlaid ja katlad padasid, kui neil ununeb poliitiline kultuur. See kõik kordub ajaloos taas ja taas. Nii meil kui mujal. Mingist hetkest muutub pukisolijatele omaenese rahatasku täiendamine tähtsamaks kui rahva heaolu. Võim kipub paljudele pähe hakkama.
Kas on siis rohtu, mis avitab, küsis juba Kreutzwald. Ma ei mäleta täpselt, millega seoses ta seda küsis. Vist oli põhjuseks viina katk. Praegust pandeemia aega on ka katkuga võrreldud. Aga rohuks, mis alati avitab, võiks olla igaühe tahtmine iseennast paremaks muuta. Käituda ja elada, töötada ja oma tegusid teha parimal võimalikul kombel, kedagi ja midagi kahjustamata. Poliitikute kohta kehtib see ka. Samuti nagu peaks kõikide kohta kehtima teadmine oma vastutusest.
No comments:
Post a Comment