Kõiksugustest valimisreklaamidest, mis mu kodusesse postkasti jõuavad, varieerudes teksti pikkuselt ja mahult, ulatudes paksu ajakirja mõõdust õhukese reklaamileheni, eelistan ma tavamõõdus postkaarte. Või oleks nende kohta ehk õigem öelda postkaardilaadseid trükiseid.
Olen muud reklaamid ajapikku ära visanud, kui just ei ole tahtnud näha, kuidas on lood ühe või teise poliitiku valimislubadustega, aga postkaardikesi on kogunenud aastatega paarkümmend. Mõned on saadetud erinevateks pühadeks. Viimatised on paar päris kena postkaarti Eesti Vabariigi seekordseks aastapäevaks.
Sageli on neil poliitiku portree kas mõne ta lemmiktegevuse juures või koos lemmikloomaga või lihtsalt n-ö ametlik nägu. Urmas Paet on saatnud oma lapse joonistusi, mõni teine lihtsalt kena maastikuvaate, mille tagaküljel siiski ka poliitiku foto.
Seekord ei saatnud kaarti Jüri Ratas, aga ta on seda aastate jooksul palju teinud küll üksi, küll koos isaga. Teine sage kaardisaatja on meie piirkonnas Rainer Vakra, kes nõnda end meelde tuletades inimesi näiteks jõulude eel kontserdile kutsub. Kujundusauhinna mõjuva ja sisuka lakoonilisuse eest annaksin Mart Meri 2015. aasta kaardile. Muide, hiljuti nägin, et see kaart on osta.ee-s ühe euro eest müügil.
Teadupärast on üsna palju inimesi, kes selliseid kaarte koguvad, olgu siis huvist poliitilise postkaardi vastu või lihtsalt niisama. Internetis leidub ka päris palju õpetusi, kuidas postkaarte valimiskampaaniaid teenima panna ja millised poliitilised postkaardid tulemuslikumalt mõjuvad. Enamik neist õpetustest on pärit USAst ja Suurbritanniast, aga postkaartide mõju ei alahinda ka teised riigid.
Maailmas on päris suuri poliitiliste postkaartide kollektsioone, milles kaartide arvu loetakse tuhandetega. Valimiskampaaniatega seostuvad kaardid on muidugi ainult üks väike osa nendest. Poliitiliste postkaartide nimistusse kuuluvad niihästi ajalooliste sündmuste ja isikute jäädvustused kui ka mitmesugused plakati- või karikatuuripostkaardid.
Olgu, kuidas on, aga ennast postkaardile sättinud poliitikul on rohkem lootust oma pildi ja vaadete säilimisele kui mitut masti teabelehtede ja brošüüride saatjatel. Kaarti on lihtne alles hoida, muu kipub kas tulehakatiseks või sekundaarseks tooraineks saama või otsemat teed prügikasti rändama.
Pildil mõni näide mulle viimastel aastatel tulnud poliitikute postkaartidest.
No comments:
Post a Comment