Kopli tramm - 2. Hobu-, auru ja elektrijõul

Taas katkend minu isa mälestustest „Ühest kaduvast elukutsest ja Tallinna trammist“, mis ilmusid 1983. aasta 3. oktoobril Õhtulehe rubriigis „Kodulinna ajaloost“.

2.
Siinkohal on paslik tagasi vaadata Tallinna trammi ajaloole. /- - -/ 

Tänavaraudtee avati 1888. aasta 24. augustil. Kui 1928. aastal trammiliikluse 40. aastapäeva tähistati, meenutasid esimene konduktor P. Golts ja esimene konkakutsar* M. Purask mõndagi huvitavat.

Rööbastee avamine toimunud praeguse Kadrioru lõpp-peatuse lähistel. Kahe vaguni ette rakendati „Wagneri veoäri“ kõrb, sest esimesel kolmel aastal polnud tänavaraudteel veel oma hobuseid. 

Kutsar asus pukki. Esimeses vagunis võtsid istet kuberner ja trammiaktsionärid, tee-ehitaja Lopatnikov ja tema abiline Reiman. Teine vagun veeres tühjalt. Kadriorust sõideti Narva maantee ja Vene turu (Viru väljaku) nurgale. Kaugemale tänavaraudtee ei ulatunud.

Hiljem pikendati sõitu mööda Viru tänavat Scheeli pangani (Vana turu kaelani).

Tänavaraudtee omanikeks olid balti parunid. 1888. aasta septembrist liikus konka ka Tartu maanteel. Linna volikogu lubas ettevõtjail liini ehitada läbi vanalinna Balti jaamani, kuid südalinna majaomanikud avaldasid selle vastu kubernerile protesti ning linnavolikogu loobus liini edasirajamisest.

1900. aastal sai hoburaudtee uue omaniku. Balti parunite asemele asus Belgia aktsiaselts, kuid liiklust see oluliselt ei parandanud. Kaks aastat hiljem pani uus omanik konka käima ka Pärnu maanteel.

Kuna linnavalitsusel tuli omanikega halva liikluse pärast palju tülitseda, lõpetati leping belglastega ja võeti konkaliinid linna valdusse.

Aastail 1918–1921 hoburaudteeliiklus soikus.
Raudteeühendus taastati 13. mail 1921 algeliste bensiinimootorvagunitega, mis olid endistest konkavagunitest ümber ehitatud.

Kopli trammiliinil on aga omamoodi ajalugu. 1915. aastal ehitasid Vene-Balti ja Bekkeri laevatehased Koplist Telliskivi tänava nurgani 4,5 kilomeetri pikkuse tänavaraudtee, kus esialgu liikus kolme vaguniga aurutramm. Sõidukiirus oli 10–20 versta tunnis [km/h ümmarguselt sama, 10,7–21,3]. Laevatehased tahtsid trammiliini Vene turuni pikendada. Et vana vedur tekitas palju müra ja ohtrasti auru ning suitsu, siis ei lubanud linnavalitsus seda teha.

Esimese elektritrammiliini ehitamist alustati Tallinnas Narva maanteel aastal 1924. Järgmisel aastal läks liin käiku. Tartu maantee liin elektrifitseeriti 1927., Pärnu maantee oma 1935. aastal.

Kopli kandis paranes trammiliiklus alles siis, kui seal pandi käima linnaliinidelt vabanenud bensiinimootorvagunid. Liini pikendati Balti jaamani, kuid see jäi ikkagi üherajaliseks. Vaatamata elanike soovidele ei suudetud seda elektrifitseerida ega kahesuunaliseks ehitada. Ühesuunalisel rööbasteel liikus üheaegselt kuus bensiinimootoriga trammikoosseisu. Et vastassuunalised trammid üksteist ei segaks, oli liinil neli möödumiskohta. Liikluse reguleerimine käis telefonitsi, vahemeheks oli lõppjaama väljasaatja, kellele trammijuhid tänavatelefonidest helistasid. Sõidusuunda muudeti Kopli lõpp-peatuses ringteel. Balti jaamas tuli aga vagunid üksteisest eraldada ja ühekaupa pöörangul ümber seada. Pööramine käis lihaste jõul, kuni trammijuht Jakob Ruuder selle kuullaagrite süsteemile üle viis.

/Järgneb./
© Hengo Kruustee, Linda Järve

* Konka ehk hobutrammi nimi tuleneb vene k sõnast kon' = hobune.
Fotod konkast on pärit osta.ee oksjonikeskkonnast ja kujutavad hobutrammiliiklust Tallinnas möödunud sajandi algusaastatel.

Vaata ka:
Kopli tramm - 1. Omaaegsed konduktorikatsed.
Kopli tramm - 3. Konduktori palk ja häbitahvlid.