Siin on mõned vaated, mis mind tol Vooremaal käimise päeval lummasid. Laiuse voorelt kauge silmapiirini laiuvad maastikud, taevavõlvil kummuvad veel uhkemad vaated pilvede rännule, tuules voogav kaerapõld Laiuse kiriku lähedal, vaateväli Kuremaa mõisa veski juurest.
Sellistes avarustes tahab hing laulda.
Mu neljanda klassi geograafiaõpetaja tuli meelde. Vanem ülikorrektne Valdre-nimeline daam, kes meid nii kaua laskis mõistete "silmapiir" ja "vaateväli" definitsioone kooris korrata, kuni need meile pähe kulusid. Kui me lastena oleksime Laiuse voorele avaruste vaatemängule sattunud, küllap oleksid need mõisted meile hetkega meelde jäänud. Noh, piisanuks ju ka Mustamäe veerult kaugusesse vaatamisest, aga millegipärast ei tulnud õpetajal seda pähe. Nõnda me siis tuupisime...
Aga siin nad on, nii silmapiir kui ka vaateväli. Ja kes ütles, et Eestimaal sel aastal suve pole. On ju küll ja vägagi ilus, kuigi ka need pildid on vihmade vahepeal tehtud.
Minu fotod, 21. juulil 2012.
Eesti on imedemaa!!!
ReplyDeleteEnn
Aitäh, Enn.
ReplyDeletePanen siia ka ühe FB kaudu tulnud kommentaari, lihtsalt et oleksid koos:
"Suurepärased fotod! Imetlen meie armast Eestimaad igal soojal suvehommikul ja -õhtul... Muidugi mitte ainult suvel...
L"