Olen Siegfried von Vegesacki romaanitriloogiast "Balti tragöödia" esimese kolmandiku - "Lobergi mõis" - läbi saanud ja see tõepoolest meeldis mulle. Mõisnikuvõsu Aureli poisipõlv ja -seiklused on kirja pandud nauditavalt. Minul, kes ma omal ajal Tuglase "Väikest Illimari" koolis kohustusliku kirjandusena kuidagi läbi ei jõudnud lugeda, sest see tundus veniv ja igav, oli nüüd neid Vegesacki poolt 1935. aasta paiku kirja pandud ühe poisslapse elupildikesi tore lugeda. Neis on rohkesti tunnet ja ilusat suhtumist nii inimestesse kui loodusesse.
Baltisakslaste elu-olu mõisa "klaasseina taga" oli huvitav jälgida. Ajaloo keerdkäikudeni ma veel ei jõudnud, kuigi esimese osa lõpust juba peategelase edasise elukäigu tumedamad toonid üsna tasahiljukesi aimuma hakkavad.
EPL-i "Eesti loo" sarjast olen endale ostnud vaid vähesed, mulle enamat huvi pakkuvad raamatud. "Balti tragöödia" on nende hulgas. Võib-olla ka sellepärast, et kuskil kaugel ajal on ka meie suguvõsas perelegendide järgi kas baltisakslaslikke või rootslaslikke varjundeid leida. Võib-olla elasid mõned mu kaugemad esivanemad just niimoodi, "klaasseina taga" - ei tea.
- - -
Kui seda blogi juhtub lugema keegi, kes suguvõsauuringute ja mõisaajalooga on rohkem tegelnud, ehk oskab ta midagi öelda Järvamaa Kukevere (Kuckoferi) mõisaomaniku kohta. Tean, et umbkaudu 1826. aastani oli selle omanik Friedrich Anton von Douglas. Varasema aja kohta, mil Kukeveres olid peremeheks von Nierothid ja seejärel von Douglased, on andmed olemas, aga 1826. aastast alates pole ma andmeid leidnud. Eriti huvitavad mind 1880-1890. aastad.
Head sõbrapäeva!
ReplyDeleteAitäh hea soovi eest.
ReplyDelete