Neist seitsmest looduse- ja arhitektuuripärlist ei ole ma oma silmaga näinud kahte – geisrite orgu ja Komimaa kivisambaid. Ülejäänute kohta võin öelda, et silm on näinud, jalg on käinud. Kolme neist olen ka oma pojale ta lapsepõlves näidata jõudnud.
Otsisin välja pildikasti vanade piltidega ja leidsin – järjekordselt -, et aeg on ka oma pildiarhiivi korrastada. Siia panen kaks vana fotot.
Ühel on Elbrus. Naljakas on öelda, et pilt on tehtud septembris 1974, sest Elbrus tundub kõikidel temast ajast-aega tehtud piltidel nii ühtmoodi suur, majesteetlik ja ainulaadne, et siililegi on selge, kui vähe aeg temale mõjub. Aga tol 1974. aastal olin kaks toredat nädalat Kabardiini-Balkaarias Elbruse lähipiirkonnas ja käisin väga palju mägedes ringi.
Teine on 1981. aasta oktoober Baikali ääres. Järve ennast on pildil vähe, aga on need avarused, mille keskel ta asub. See on Baikali lõunapoolne ots. Kaltsudega ehitud põõsas, millest veidike ka pildi ühele küljele jäänud, on burjaatide uskumusepõõsas. Annid loodusvaimudele. Kivi kohta, millel istun, öeldi, et see tagab kindlalt, et seda puudutanu, sellel istunu kord jälle Baikali äärde tagasi jõuab. Minuga just nii läkski, mõned aastad hiljem sõitsin BAM-ile eesti ehitajaid vaatama teist korda ja nägin siis imeliselt huvitavat Baikalit taas.
Eile hilisõhtul tuli ka kurb teade teiselt kaugelt maalt, millega meie pere viimasel aastakümnel seotud on. USA-s Iowa osariigis on tõeline veeuputus. Iowa City ja Cedar Rapids on vee all nii vihmade kui veekogude tõttu. Vaatasime toimuvat telest ja internetist ning saateks kõlasid laused: "Selles majas ma käisin tööl, siin kaubamajas olen mitu korda käinud, sellele parkimisplatsile jätsin ma tavaliselt oma auto..."
Iowa on niisugune kant, mida enamasti ohustavad tornaadod. Et uputuseks ja veel viimase 500 aasta suurimaks läheb, ei osatud vist oodatagi.
Siin siis tänane pilt Cedar Rapidsist, mille kesklinn on täielikult vee võimuses. Elanikke evakueeritakse.
Foto: Gazetteonline.com
No comments:
Post a Comment