Üleeile olin laia pehme lumesaju ajal väljas. Nii tore tunne oli. Lund muudkui tuli ja tuli. Valge pehmus summutas kõik hääled ja oli nii tavatult vaikne. Nagu muinasjutt. Lapsepõlve lumerohked talved meenusid.
Täna olid paljude majade eest teed puhtaks rookimata – nädalavahetus ju, kes viitsib. Meie maja ees olin elanikele täitsa tänulik, sest majarahvas oli kojamehele lumerookimisel usinasti abiks olnud. Meil on kõigil võimalik soovi korral lund rookida, sest trepikodades on selle jaoks ühistu lumelabidad, ja viimastel lumesajupäevadel on seda võimalust ka ohtrasti kasutatud. Päris hea oli käia.
Täna olevat rahvusvaheline lumepäev...
Kodukandi uudis on, et algas koolimaja renoveerimine. Õpilased on juba mitu kuud mujal laiali, üleeile pandi kooli maa-ala ümber ka tara. Paraku lõikab see ära kõik aastate jooksul omaks saanud otseteed – tuleb ringiga käia.
Ühe pika teejupi, mis tegelikult kaartide järgi kooli maa-ala polegi, oleks võinud ehitusala tarast välja jätta. Kaugemalt ringi käimisega harjub ju ära, aga see tara takistab ka prügiveoautode pääsu ja tegevust meie maa-aluste prügikastide juures. Loodetavasti tara paigutust veel korrigeeritakse. Veidi nukker, kui nii jääkski kõigiks neiks aastateks, mil koolihoonet uuendatakse.
No comments:
Post a Comment