Jim Robbins „Imelised linnud. Mida neilt õppida meie endi, maailma ja tuleviku kohta“

 
Jim Robbins
„Imelised linnud. 
Mida neilt õppida meie endi, maailma ja tuleviku kohta“
Inglise keelest tõlkinud Kalle Klein
Toimetanud Anu Sillaots
Kirjastus Varrak, 2018.

Oli omamoodi vahva kokkusattumus, et just sel päeval, kui see raamat minuni jõudis, otsustas Eestis populaarse Looduskalendri merikotkakaamera peategelane, nooruke kotkapiiga pesast esmakordselt välja lennata. Tähistasin seda väljalendu nõnda, et alustasin raamatu lugemist mitte algusest, vaid neist lehekülgedest, kus merikotkastest juttu oli.

Seejärel otsisin Robbinsi raamatust toonekurgi, keda samuti  Looduskalendrist juba aastaid jälginud olen, siis vareseid, kes koduümbruses igapäevaselt patseerivad, ja siis võtsin lugemise ette algusest lõpuni.

Mulle meeldib sedalaadi kirjandus, mis aitab targemaks saada. Selle alla kuulub palju aimekirjandust ja ka Jim Robbinsi „Imelised linnud“ osutus tõepoolest teaberohkeks ja annab väga mitmekülgseid vastuseid alapealkirja küsimusele „Mida neilt õppida meie endi, maailma ja tuleviku kohta“.

Palju on juttu niisugustest lindudest, keda ma kunagi näinud pole, aga kes on nagu põnevusfilmide staarid oma omaduste ja oskuste poolest. Tuttavamate lindudega, nagu juba öeldud, saab rõõmsalt taas kohtuda. Kõiki neid harutatakse lahti peenimatest närvirakkudest kuni tuhandekilomeetriste rändelendudeni, näidates neis peituvat igapäevast imetabasust lugejatele mõnigi kord ootamatust küljest.

Ikka ja jälle leitakse uusi sarnasusjooni linnu- ja inimkäitumise vahel. Aga kirjas on seegi, kuidas inimene teeb sageli mõtlematusest, aga suurelt osalt ka tahtlikult lindudele haiget, sooritades nende kallal lausa massimõrvu.

Raamatus on palju ilmekaid arve ja fakte, on erakordsete sündmuste kirjeldusi, on meeldetuletusi, et vaadeldes linnupoegi saame me suurepäraselt aimu, kuidas kujunesid kunagised dinosaurused, ja lindude erakordne lennuoskus on aidanud ka inimestel oma lennutiibu täiustada. Köitvad on panpsühhismi ja etnoornitoloogia ilmingud ja meeleolud.

Lisaks lindudele avanevad Robbinsi kirjapanekus neile pühendunud teadlaste ja linnukasvatajate huvitavad iseloomud ja süvenemisoskus, millest autor kirjutab suure sümpaatiaga. Linnud kujundavad tihti ümber inimeste elu ja saatust, tekitades neisse kiindunud inimestes erakordset tänu- ja liigutustunnet.

Tõlkimiseks on see raamat üsna ilmselt raske, sisaldades palju nö ornitoloogilisi oskussõnu ja väga suurt tõlketäpsust nõudvaid kirjeldusi, kuid tõlkija/toimetaja tandem on kiiduväärt, sorava ja sujuva töö teinud.

Raamatututvustusest: „Jim Robbinsi sõnul on linnud meie kõige olulisem side loodusega. Nad tõmbavad meie pilgu taevasse, nii sõna otseses mõttes kui ka kujundlikult; nad ahvatlevad meid loodusesse nende ilu imetlema ning annavad meile võimaluse aimata, mida tähendab kaalutus. Linnud on aidanud inimestel jõuda paljude saavutusteni: õppida lendama, hankida rõivaid ja toitu ning omaenese aju ja keha paremini tundma õppida. Ning neil on meile lisaks palju öelda, kuidas jääda inimeseks loodusmaailmas.“

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.