Üheksa-aastane

Täna saab see blogi üheksa-aastaseks. Postituse number on 1087.

Alguses oli mõte, et "ei hakka siin maailma parandama või jalgratast leiutama, vaid kirjutan lihtsatest asjadest, mis on mulle tähtsad. Armsatest asjadest, nagu on punase lillega suur kruus, ema ruuduline rätik, särav lumi, lapse joonistus... Loetud raamatutest ja nähtud saadetest... Mõtetest, mis pähe tulevad...Võib-olla ka inimestest, kellega kohtun... Võib-olla..."

Umbes nii on läinudki.

9 ja 1087 on sedavõrd tavalised arvud, et ma ei hakanud blogi sünnipäevaks uut kommikarpi muretsema. Panin siia vana, 1954. aasta oma, mis on mind ausalt teeninud tähtsate asjade panipaigana. Tüdruk karbikaanel on päris maia näoga. Ma ei mäleta nende ammuste kommide maitset, aga küllap need olid imehead. Tootjaks oli kompvekitehas Karamell.

Huvilistele lühidalt selle vabriku ajaloost. 1901. a asutati  August Brandmanni magusavabrik. 1940. a ühendati see, nüüd juba suuruselt Eestis kolmas ning rahvusvaheliseltki tuntud magusatootja (karamellid, šokolaaditooted, kakao, biskviidid), väiksema vabrikuga Riola ning ettevõte sai uueks nimeks Karamell. 1941. a liideti sellega ka väga hinnatud Georg Stude äri, mis pakkus martsipanist maiustusi ja käsitsi valmistatud šokolaadikompvekke. 1958. a liideti Karamell Kaleviga.

Lilled ja kingitused võib jätta kommentaaridesse :)