Talvine pööripäev - kokkuvõte 2016. aasta kirjatöödest

Täna algab talv. Tasapisi hakkavad päevad valgemaks minema. Kui ma möödunud aastal samal ajal mõtlesin, et võib-olla katkestaksin selle blogi üsna pikalt kestnud traditsiooni teha talvise pööripäeva paiku kokkuvõte lõppeva aasta kirjatöödest ja raamatutoimetamistest, sest polnud ju midagi tehtud, siis tänavu tuli kirjutamisvaim tagasi.

Artikleid ei ilmunud palju – Õpetajate Lehes kolm. Aga ma olen rahul, sest seda on tervelt kolm rohkem kui 2015. aastal. Neist sai üsna hea tagasiside meenutuslugu Tallinna 10. keskkooli näiteringist. See lugu on ka mu blogis. Aga lugejaid jätkus ka loole kultusraamatust  „Pedagoogiline poeem“ ja kirjutisele seoses sellega, et ajakirja Noorus ilmumahakkamisest möödus 2016. a novembris 70 aastat.

Võib-olla oleks lehelugusid rohkemgi olnud, aga aasta põhiaur läks ühe kirjastuse palvel raamatu kirjutamisele. Veebruaris-märtsis vaatasin üle olemasoleva materjali, kogu suve tegin tööd ja septembriks oli raamatu tekst, umbes 200 lk, kirjastusele üle antud. Siis tuli aga mitmest asjaolust tingitud paus ja praeguse seisuga ma ei tea, millal ja mis kujul raamat ilmub. Seepärast ei saa ma sellest ka ikka veel täpsemini kirjutada. Võin ainult öelda, et kirjanikuks ma ei püri, see on ajakirjaniku raamat. Suur tänu Eesti Kultuurkapitalile, kes seda teemat nii oluliseks pidas, et raamatu kirjutamist toetas.

Nii et kirjatööd sai tehtud palju rohkem kui eelmistel aastatel, kuid tulemus pole seni päris see, mida lootsin. Ju toob uus aasta selgust. Ka mõni uue aasta (tellitud) kirjatöö on juba ajakavas paigas.

Bloginud olen sel aastal eelkõige raamatukirjutamisele läinud aja tõttu veidi vähem kõikides oma blogides, kuid päris soiku ei ole neist ükski jäänud. Kuigi mingil määral olen enda vist „ära kirjutanud“ – aeg-ajalt tuleb tahtmine pikem paus teha.

Aitäh neile blogisõpradele, kellele on meeldinud „Tütarlaps linnast“ FB-lehekülg! Teistele oma blogidele ei ole ma FB-lehekülgi teinud, aitab sest ainumastki.

Kuigi mõni aeg tagasi oli Sirbist lugeda üsna kurjustavat arvamust, et kirjandusmuljetusi on klassikalise kriitika kõrvale tõusnud blogides juba liiga palju, olen ka mina juba teist aastat siia pannud lisaks muule loetule ja vaadatule oma lugemismuljeid kirjastuselt Varrak saadud raamatutest. Sel aastal oli neid kaheksa (eelmisel neli):

Peter Ackroyd „London: Lühibiograafia“
Laurent Binet „HHhH“
Milan Kundera „Tühisuse pidu“
A. N. Wilson „Kuninganna Victoria“
Elizabeth Gilbert „Suur võluvägi. Hirmudest vaba loominguline elu“
Mart Kadastik „Nüüd ma siis kirjutan“
Agatha Christie „Uurivad Tommy ja Tuppence“ I ja II osa.
Varrakult saadud raamatute kohta kirjutatu leiab siit: http://iltaka.blogspot.com.ee/search/label/Varraku-mulje
Neist kaheksast oli minu jaoks põnevaim väga mahukas ja detailitäpne Londoni lühibiograafia.

Nüüd tsiteerin iseenda eelmisel aastal kirjutatut: „Sellist uutest raamatutest kirjutamist jätkan meelsasti, valides niisuguseid raamatuid, mis mulle huvi pakuvad ja mille tutvustamist oma blogi lugejatele samuti huvitavaks pean. Olen taolist n-ö lepingulist suhet (samadel tingimustel) valmis ka mõne teise kirjastusega pidama – kellel soovi on, võib pakkumise teha, aga ikka nii, et kiidan seda, mis mu arust kiitust väärt on, ja laidan siis, kui laituseks põhjust näen.“

Ka muude kirjatööde ja raamatutoimetamiste pakkumised ja küsimised on oodatud. Vanus on selline, et veel olen loominguks suuteline ja kahju oleks, kui see suutlikkus raisku läheks.

Ja lõpetuseks kõigile blogisõpradele kaunist talvist pööripäeva, häid pühi ja tujuküllast aastavahetust!

Vana postkaardi (1974) autor on Silvi Väljal.