Biblioteraapiaga seonduv on mulle alati huvi pakkunud, sestap rõõmustasin, kui augustis leidsin ühest blogist teate, et septembris algab FutureLearn'is tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing). Allpool on selle kursuse esimene lühikonspekt - mõtisklused biblioteraapiast.
Selle kursuse esimesel nädalal meenutasin mitu korda kunagise Eesti Meditsiiniraamatukogu pikaajalist direktorit Milvi Tedremaad (kellest olen kirjutanud Elukirjas 2005. a, sama lugu ka mu raamatus "Eestimaa ilu", 2008). Selle raamatukogu missiooni väljendas Hippokratese mõte "Teadmiste teel haige tervenemisele".
1980ndatel aastatel said meditsiiniraamatukogust ja selle direktorist biblioteraapia levitajad Eestis - Ukraina sõprade abiga korraldati 140-tunnine kirjandusravi täiendusseminar. Tuleb rõhutada, et teose kunstiväärtusest räägitakse biblioteraapias ainult seoses optimismiga. Milvi Tedremaa oli kogunud ligi 400 eesti luuletust, mis tema sõnul olid täis elujõudu ja optimismi, üks võimsam kui teine, ja unistas selle kogu väljaandmisest käepärases taskuformaadis.
Nüüd pole enam kumbagi, ei raamatukogu ega ka selle endist direktorit. Seda, kuidas Eestis praegu biblioteraapiaga lood on, ma tegelikult ei teagi. Kui keegi mu blogi lugejatest selle teemaga kursis on, võiks ta sellest kommentaarides kirjutada.
Igatahes tabasin end Warwicki ülikooli teadlaste juhendatud online-kursuse avanädala jooksul sageli mõttelt, et Milvi Tedremaa kunagine töö ei olnud sugugi vähem väärtuslik.
Esimese kursusenädala teemaks oli stress, mida väga põgusalt käsitleti nii meditsiini seisukohalt kui ka mitmeid, eelkõige tundelisi loodusluuletusi tutvustades. Näited ja videovestlused olid põhiliselt inglise kirjandusest, selle tuntumatelt poeetidelt, kuid minu jaoks kujunes kõige huvitavamaks vestlus nigeeria kirjanik Ben Okriga. Hakkas kahju, et ma ei teadnud teda kuulamas käia, kui ta 2014. a Tallinnas HeadRead festivalil esines, kuid mõnevõrra kompenseeris seda blogis Bukahooliku märkmed avaldatud ülevaade. Ben Okri loomingut - nii proosat kui luulet - tahan tulevikus kindlasti lugeda.
Teise kursusenädala videod ja tekstid vaatasin ka juba läbi, kuigi õpinädal alles homme algab. Põhiteema on nn murtud südame sündroom. Minu jaoks oli huvitavaim takotsubo kardiomüopaatia ehk stressitekkelise kardiomüopaatia käsitlus. See kaheksajala püügilõksuga võrreldud haigusseisund võib olla põhjustatud ootamatust kaotusest (lein, armuvalu...) või ülisuurest rõõmust, mis tekitab muutuse südame vasaku vatsakese kujus. Seisund on ravitav, kuid võib ka surma põhjustada.
Luulenäidetelt minnakse teisel nädalal sujuvalt üle proosale - kuidas saakski ilma inglaste suurlemmiku Jane Austenita. Üks online kursuse juhendajatest on Austeni loomingule pühendunud uurija. Näiteks tuuakse "Mõistus ja tunded" ("Sense and Sensibility", 1811): Dashwoodi perekonna kahe vanema tütre, Elinori ja Marianne läbielamised, kui nende kallimad murravad nende südame.
Et ma ei ole eriline Austeni romaanide austaja (filmid on mulle küll meeldinud, eelkõige need, milles Emma Thompson mängib), paelus see osa teise kursusenädala materjalidest mind vähem - videost jäi isegi aega märgata, kui hästi õppejõu žestikuleerivate käte küünelakk tema sinise kleidiga sobib. Neile, keda Austeni romaanid rohkem köidavad, võib aga just see osa - õdede vastandamine - vaimse tervise käsitlemisega seoses enim huvi pakkuda.
Jane Austenist räägitakse veel - kõne all on tema romaan "Veenmine" ("Persuasion", 1818). Järgmistest kursusenädalatest kirjutan ehk tulevikus. Siia aga lisan lingi Kruusatee 2008. a postitusele "Tähtis on, kuidas oma purje sead", milles tutvustasin ühte Milvi Tedremaa soovitatud raamatut.
Vaata ka:
Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2.
Depressioon ja bipolaarne häire. Mõtisklused biblioteraapiast - 3.
Vananemine ja dementsus. Mõtisklused biblioteraapiast - 4.
No comments:
Post a Comment