Blogijad on teleekraanil kahel päeval oma kuulsuseminutid saanud.
„Kirjandusministeerium“ näitas eile kahte raamatublogi(jat) ja ühe neiu raamatupilte Instagramist. Hea, et niipaljukestki, sest huvitavaid (eestikeelseid) raamatublogisid on kümneid ja neid tuleb minu märkamist mööda muudkui juurde. Olen mitu korda siingi blogis öelnud, et tasapisi olen hakanud raamatublogijate arvamusi raamatutest oma lugemisvara valikul rohkem usaldama kui n-ö ametliku kirjanduskriitika seisukohti.
Tänane „Pealtnägija“ käsitles Perekooli foorumi labasust ja pahatahtlikkust mõnede blogijate arvustamisel. Ühtpidi oli see teema justkui paja ja katla kohta käiva vanasõnaga seotud, teisipidi aga on kurb, kui Perekool, mis peaks noori emmesid aitama, nõuandmise asemel neid halvustab ja mõnitab. Aga ma olen Perekooli foorumi east ammu üle kasvanud, ei loe seda ega kommenteeri seda teemat pikemalt.
Panen siia hoopiski jälle kirja mõned lingid blogipostitustele, mis mulle viimasel paaril nädalal on eriti meeldivalt silma hakanud ja mõtteainet pakkunud.
Jaan Kaplinski kirjutas oma blogis „Ummamuudu“ postituse „Põllulilli pole enam“. Jagasin seda südamevalusat postitust juba ka FB-s, kus looduse ja põllulillede hävinemise teemal üsna mitu vastukaja tuli. Nende hulgas oli ka tõdejaid, et on püütud just nii talitada, nagu Kaplinski soovitab. Mina omakorda soovitan seda teksti lugeda. Paar lauset sellest ka: „Oli ju meil kord rahvuslill – rukkilill, olid aasad ja põlluääred, kus kasvasid karikakrad, kellukad, jumikad... See kõik kaob kiiresti. Ning nende lilledega koos osa putukatest, liblikad, kimalased. Kelle kadumine omakorda kahandab õitsvate taimede võimalusi seemet kanda ja levida.“
Väga meeldis mulle Kadi postitus blogis „Rohelisem rohi“, võluvalt lummavate fotodega reisikiri „Sihtpunkt: Nordkapp (ehk siis kuidas me nädalaga 3000 km maha sõitsime)“. Neis paikades ei ole ma ise käinud, aga tänu Kadile sain väga hea elamuse. Võib-olla ka tulevase reisisihi.
Kui juba jutt väga headele fotodele läks, siis soovitan kindlasti vaadata Mait Jüriado blogis olevat fotoseeriat „100 portreed orkestrist“. ERSOt teavad vist enam-vähem kõik, selle kõlajõudu ja loomingulisust, aga nende fotode kaudu saab muusikuid ja nende pille näha lähemalt, tunnetuslikumalt, kohati tõsiselt, teisalt jälle sõbralik-naljameelselt.
Kellel on huvi teada saada, missuguseid blogisid ma eelmisel korral soovitasin lugeda, võib vaadata siia.
Minu foto nii ilus ei ole kui siin soovitatud blogides. Sellel on lihtsalt üks möödunud suve päikesesoe kivi.
Perekoolis on lapsevanematele mõeldud sisukad foorumid endiselt alles. (Kusjuures need pole vaid algajatele, võid vabalt ka teismelise lapse kohta nõu küsida ja saada.) See vaba-aja-nurk ongi seal selleks, et lahmimine ja virtuaalne verevalamine "päris" teemadest eraldada. Nii et rahu... rahu... rahu... midagi pole muutunud. :)
ReplyDeleteAitäh heade sõnade eest! :)
ReplyDeleteEt kõik mu blogi lugejad ei ole Facebookis, kopin siia nende jaoks mõned mu sealsete sõprade kommentaarid seoses Jaan Kaplinski põllulillede-mõtisklusega.
ReplyDeleteHK: "Oeh, alati mõtlen, miks ka siin linnas peab muru tüügasteni ära niitma, nii ilus ometi, kui õitsevad kasvõi võililled. Sellel kevadel lõigati, õigemini pügati ära jasmiinid, kibuvitsad ja sirelid, et oleks ikka "korralik" hekk. Ja ei õitsenudki enam midagi"
VS: "Mulle tundub ajuti, et muru niitmine on muutunud haiguseks. Minu meelest pole ta veel õieti kasvama hakanudki, kui juba peab kaduma. Olen kohanud inimesi, kes ei salli langenud lehti ega isegi õunapuuõisi murul ja on kohe valmis need ära pühkima. Loodus on muudetud kunstlooduseks. Ise jätan mitmeid saarekesi ühtede kaunimate lillede - võililledega, karikakardega, meelespeadega, ristikuga..."
HS: "Ei niitnud muru, vaid rajad ajasin sisse. Sügisel tuleb lattniidukiga kuivanud hein kasida."
LJ: "Kohati on isegi nii, et haljastatakse mullaga, milles on lilleseemned, aga niipea, kui need pisikesed lilled peakesed välja pistavad, tulevad muruniitjad ja pügavad need ära. Hämmastav lollus!"
KK: "Ma olen selle jutuga igati päri. Kevadel otsi kullerkuppe tikutulega taga, ei ole lihtsalt, sest kõik kohad, põllud ja põlluveeredki on nii kultuursed, et neis ei leidu kohta kullerkupule, metsikule porgandile (daucus carota) inglise keeles võluv Queen Anne´s lace jt. kaheaastastele. Oma aias jätsin ka pool aeda niitmata ja sain suvi läbi nautida karikakraid, kellukesi ja ka muid toredaid heintaimi. Mesilased, kimalased muidugi ka tänulikud."