Tõlkisin mõni päev tagasi ühele välismaisele blogijale tema kollektsiooni vanadele postkaartidele kirjutatut. Vene keelt ta ise ei valda, ka on tal käekirju, isegi üsna kalligraafilisi, vene keeles raske dešifreerida. Need pisikesed tõlkejupid jäid mulle meelde, sest nois postkaartides väljendus inimeste vastastikustes suhetes hästi palju austust.
Üks postkaart oli 30. detsembril 1914 saadetud Kovnos (nii kutsuti tollal Kaunast) tema kõrgeaususele korstnapühkija Girsh Krokinile tema majja Kiievi uulitsal. Sellel kaardil kurdeti paljuaustatud härra Krokinile, et Mickiewiczi tänaval on korteri küttekolle rikkis. Olgu hr korstnapühkija nii hea ja saatku kurt töömees seda parandama ning korsten vajaks kah puhastamist, sest tahma pudeneb. Muidu ei saavat üürilised pliiti kasutada ja jäävat söömata.
Teine postkaart oli saadetud Vilnost (nii kutsuti tollal Vilniust) Petrogradi Tema Ekstsellents Nil Nilovitš Dorgomedovile. Kira-nimeline naisterahvas kirjutas kallile onu Nilile ja tädi Oljale, et tema reisiseltskond lahkus neli päeva tagasi Vologdast ja on nüüd Vilnos. Petrogradis ei olnud onu ja tädi nägemiseks kahjuks aega, sest rong peatus seal ainult kümme minutit, mille jooksul tuli lõunat süüa. Igal pool olevat tunda sõja lähenemist, seepärast tahavad nad jõuda oma sihtkohta võimalikult kiiresti ja sõidavad Vilnost sedamaid Kédainiaisse. Postkaardil on rohelusse uppuva linna vaade, kaart on postitatud Vilno vaksalis 26. mail 1915.
Tänapäeval ei pöördu ju keegi enam korstnapühkija poole (olgu ta kas või korstnapühkijate artelli juhataja) tiitliga "tema kõrgeausus" ega kõneta nii ka oma onu. Parimal juhul käratatakse korstnapühkijale, et olgu töömees homme olla. Hea veel, kui vandesõnu ei lisata.
Vilnost saadetud postkaardile rutakalt kirjutatul tekstil aga oli nii tugev läheneva sõja hingus, et see pani küsima, mis küll on neist kirjutajatest saanud. Ega ju ka esimese kaardi juudist korstnapühkija elu pruukinud keerdkäikudeta minna.
Internetist leidsin 1862. a sündinud Girsh Krokini, Kaunase elaniku, kelle surma kuupäev ja koht on teadmata ja kellel oli mitu last. Tal oli ka sama vana lastetu nimekaim, kelle surma kuupäev ja koht on samuti teadmata. Nil Nilovitš Dorgomedovi ja tema naise kohta polnud kõiketeadvas internetis midagi.
Liiga väikesed on tavalised inimesed ajaloo jaoks.
Fotodel on tekstilõigud korstnapühkijale saadetud postkaardilt ja onule saadetud kaardi aadressiribalt.
No comments:
Post a Comment