Militaarmaastikud - 4.

Eelmise postituse fotode järgi tundsid paiga ära mitu inimest. Kaur pani täppi esimesena ja paraku ainsa blogis kommenteerijana. Facebookis aga kirjutas RV väga täpselt, et ühel pildil on Peeter Suure merekindluse elektrijaam ja teistel piltidel nõukaaegse kordonihoone varemed. Ilmavaatlustorni (mis asub vana staabikompleksi peal) asemel seisis aga kunagi majakas/vaatlustorn. Sammaldunud kivid on taganeva Punaarmee poolt õhku lastud merekindluse tükid.

VV ütles, et tegu on tema lapsepõlvemaaga, kus on põnevaid seiklusi läbi elatud ja võsast leitud hulgi vanu padruneid. R-le tuli seepeale meelde, et selle kandi suurim padrunilasu oli poolsaare tipus laiu peal. Sinna oli ilmselt taganev vägi pannud õhutõrje kuulipilduja moona kastid lihtsalt hunnikusse ja tule otsa. Kuna aga tegu oli valgest vasest moonaga, siis see kraam viidi kõik Emexisse. Aga väiksemat moona leidub siiani metsa all ja poolsaare tipu iga uue ehitusega tuleb ka suuremat kraami maast välja.

Niisiis on eelmise postituse ja ka seekordsed fotod pildistatud Kakumäel ja tõepoolest Peeter Suure merekindluse ehitiste alal, kus aga on palju varemeid ka nõukaaja vägedest.

Peeter Suure merekindluse Patarei nr 4 alustas tegevust 1914. a oktoobris. Tallinna kaitseks oli seal neli suurtükipositsiooni. Ehitati ka komandopunkt, elektrijaam ja prožektori tööks vajalikud ehitised. Ka nõukaaegne piirivalve helgiheitja kuur püstitati sinna. Täpsemini saab kõigest lugeda (venekeelselt) sõjaajaloo entusiastide kodulehelt. Muide, nemad puhastasid 2006. a juulis ka vahepeal suisa prügilaks muutunud ehitised ja nende ümbruse. Praeguseks aga ähvardab prügi kohati jälle paljunemisega.

Fotod erakogust, märtsi lõpp, 2014.

Vaata ka:
Militaarmaastikud - 1.
Militaarmaastikud - 2.
Militaarmaastikud - 3.
Järgneb.