Täna hommikul olid mu akna all määrdunud lumel valgele paberile lapsekäega joonistatud olümpiarõngad. Ei tea, kuskohast tuul nad toonud oli või kelle käsi pillanud.
Mõned päevad algavad sümbolitega.
Sotšis juhtuski tore sündmus - ukrainlannad said pingelises laskesuusatamise 4x6 km teatesõidus olümpiakulla. Venemaa jäi teiseks, Norra kolmandaks. Mul oli Ukraina võidu üle väga hea meel. Nii nagu ka selle üle, et Kiievi Maidani vastuolud hakkavad lõpuks ometi mingit rahulikumat lahendust leidma. Naiskond pühendaski võidu oma kodumaale, kus valitsusevastastes meeleavaldustes on hukkunud suur hulk inimesi.
Eestis kiirustab uus peaminister kohta sisse võtma, kuigi eelkäija pole veel kohast loobunud. Mul ei ole sündmuste edasise käigu suhtes erilisi illusioone. Samuti ka lähenevate Europarlamendi valimiste suhtes.
Viimati lugesin Jaan Kaplinski mõtisklevat pihtimust "Isale" (Varrak, 2003). Paar ütlemist sellest: "Elan liiga kaasa kõigile ja kõigele, inimeste ja loomade saatustele maailmas, kus õnne on nii õnnetult vähe. Aga õnnega on midagi paradoksaalset: inimene saab olla õnnelik õnnetu ja õnnetu õnnelik. Ja ma tean, et kõigele mu pessimismile ja maailmamurele vaatamata elab õnn ometi kuskil minus ja virgub vahel ootamatult. Ta on siiski olemas. Õnn on olemas ja seegi teadmine võib vahel olla lohutav, sellest võib olla küll, et olemist talutavaks muuta."
"... see kõik ei ole nii oluline: nägemata ja teadmata jäävat on ikka lõpmatult enam kui nähtut ja teatut. Seda on lihtne teada, seda on raske mõista ja sellega on raske leppida, kuid ma usun, et nüüd olen leppinud. Kõik ülejäänu on kingitus."
Kui selle esseelaadse eneseavamise lugemist lõpetamas olin, siis juhatati mind Tallinna TV saate "Inimese mõõde" juurde, kus Jaak Urmet usutles Jaan Kaplinskit. Saade oli kavas mõni päev tagasi, 12. veebruaril, aga et ma TTV alaline vaataja pole, vaatasin seda jälle n-ö järelnoppijana. Tasus igati vaatamist. Seepärast panen siiagi lingi:
"Inimese mõõde"
Jaan Kaplinski rääkis saates paljudest olulistest asjadest: suhetest isamaa ja emakeelega, kirja- ja kõnekeelega, keeletoimetajate türanniaga; eneseks jäämisest ja eneseotsingutest, oma enesetundest Eesti Vabariigis ja maailmas üldse; lähedastest (kogu Kaplinskite-Toometite suur pere ja suguvõsa) ja mõjutanud inimestest ning sõpradest (Artur Alliksaar, Juhan Viiding, Uku Masing, Jaan Kiivit) jpt. Aga vaadake ise.
Tänulik lingi eest! Sympaatia Kaplinski vastu on kogu elu olnud selline, mida ei oska seletada muu, kui hingesugulusena.
ReplyDeleteIse, tundmata yhtegi murrakut ja rääkimata vabalt yhtegi muud keelt peale eesti keele - selle ametliku - tunnen ennast vaesena. Oskaks isalt kuuldud Viljandi kandi murrakutki natkenegi, oleks kah rikkam tunne...aga ei mäleta, ei oska. Ema materdas - nagu keeletoimetja - kodus isa keelekasutust maha. Kodus, kujutage ette!
Kaplinskile tahaks öelda, et ta omas blogis kirjutaks selles eesti keeles, nagu ta soovib - seal ei ole vaja karta yhtegi toimetajat selja taga kuklasse hingamas. (Tema blogis kahjuks kommenteerida pole önnestunud, Chrome' sisselogituna saan teate: "/--/ does not have access to view this page" ). Imelikud need interneti rajad...
Aitäh kena kommentaari eest, TwD. Mis linki puutub, siis ma ei teagi, kas seal maal, kus elad, saab Tallinna TV-d näha. ETV kõiki saateid ju ei saa.
DeleteMis J. K. blogi kommenteerimisse puutub, siis see vist on tõesti Chrome'i probleem, mina saaksin küll kommenteerida, kui isu peale tuleb. Nii et võin, kui soovid, Su siinse kommentaari talle sinna kopida.
Olen nyyd poole aastast vöi rohkemgi Eestis ja praegu ka. Vaatan-kuulan ahnelt köiki asju, mida ma Rootsis ei saanud vöi polnud aega jälgida ja mis köige tähtsam, nagu ei sobinud konteksti, kui nii vöib öelda. Asukohamaa kultuur, poliitika ja elu on olnud ikkagi esimesel kohal, ehkki ma pidasin silmas ka Eesti elu. (Ma ei saa aru neist, kes siia elama tulles - ma asetan ennast ikka veel Rootsi - muretsesid SAT TV ja jäid jälgima näiteks vene kanaleid, pidades seda kodusemaks, kui kohalikku TV-d).
ReplyDeleteAhaa, Chrome, muidugi. Lase olla peale, nagu vanaisa ytleks. Eks siis pean ennast teinekord väljalogima, kui tuleb isu kommenteerida.
Olen ka J.Kaplinski suur austaja ja rõõm oli lugeda temast!
ReplyDeleteIlusat kevadekuu algust ja rõõmu igasse päeva!