Tol varahommikul saatsid varesed mu bussipeatusse, lendasid lausa kodumaja juurest kaasa, justkui oleksid teadnud, et mu päevatee viib läbi ka vareste-nimelisest külast - Varnja nimi öeldakse tulenevat venekeelsest "voronast".
Kell 7 startisime Raereiside seltskonnaga Estonia teatri juurest. Eesmärgiks olid Peipsiääre linnad ja külad koos vanausuliste kultuuriga ja põikega Alatskivi lossi ning Juhan Liivi hauale. Viimastest olen blogis juba kirjutanud. Reisijutte rääkis ajakirjanikust rännumees Toomas Jüriado, mu ammune sõber juba ülikooliaastatest, kes Peipsiääre vanausuliste juurde on huvilisi juhtinud ligi 60 korda.
Kolmveerand kümme olime Mustvees, teel sai ära nähtud ka vikerkaarehakatis vihmapilvede vahel. Mustvees oli meie peatus üürike. Vaatasin vaid bussijaama juures sibula- ja küüslauguvanikutega kaubitsejaid, hapukurgipurke ja jõhvikaliitreid, aga ostud ja pildid jäid tegemata. Mustvee olevat kohanimena tuntud 1493. aastast, suurema asula moodustasid sinna 18. saj Venemaalt põgenenud vanausulised. Mustvees olevat olnud seitse kirikut, millest praegu alles viis (Nikolai õigeusu - 1864, ainuusuliste Püha Kolmainsuse -1877, luteri - 1880, vanausuliste - 1930 ja Betaania koguduse -2007). Põgusa pilgu heitsime neilegi.
Rajal tegid soovijad esimesed suured sibulaostud. Pildil olev müügikohake sai üsna tühjaks ostetud.
Edasi juhatas koguduse esimees Ossip Jotkin meid vaatama Raja palvelat (1879), 2003. a PHARE rahade toel ennistatud pühakoda. Raja on olnud kuulsa ikoonimaalija Gavriil Frolovi koolkonna tegutsemispaik, siin asub ka maailmakuulsa ikoonikirjutaja (vene keeles "ikonopisets", nagu ikoonikunstnikud ise end tavatsevad kutsuda) Pimen Sofronovi (1898 - 1973) kodumaja.
Raja palvela oli seestpoolt tõesti kaunis, ikoonide hulgas oli näha ka mulle varasemast postkaartidelt ja kunstiraamatutest tuttavaid süžeearendusi, laes lendasid seeravite mustavad siluetid, küünlad ootasid palvetajaid. Aga palvela sisemusest ei hakka ma siia fotosid panema (kuigi neid palumise peale lubati teha, jäi mul avaldamisluba küsimata).
Rohkesti fotosid tegin sel päeval vanausuliste surnuaedadest, mis on nagu omapärased ristimetsad. See pilt siin on esimesest sel reisil nähtud rahupaigast.
/Järgneb./
Minu fotod, 8. sept 2012.
...beautiful!... ...xXx... ...Samantha...
ReplyDeleteNeid sinu Eesti reisilood toovad südamesse sooja tunde. Mina ei saanud sel suvel kuhugi, tööd oli nii palju, aga järgmisel aastal tahaksin ka neid kohti uuesti üle vaadata, millest oled kirjutanud. Tänud!
ReplyDeleteTM