"Fatima käsi"

Ildefonso Falconesi teise ajaloolise seiklusromaani "Fatima käsi" ("La mano de Fátima", 2009; ingl k "The Hand of Fatima", 2010) kohta käib peaaegu kõik, mida ütlesin juba tema esimese raamatu "Mere katedraal" ("La catedral del mar", 2006; ingl k "Cathedral of the Sea", 2009) kohta.

Kui peaksin tegema valiku uue eestikeelse seiklusjuttude sarja väljaandmiseks, siis vääriksid need mõlemad teosed kindlasti selles oma kohta. Laiaulatuslikud ajaloolised panoraamid vaheldumas väga intiimsete armastusstseenidega, võitluste karmus ja armastuse kirg, julmad vastasseisud ja tegusa koostöö võimalused - kõike seda on neis raamatutes küllaga.

"Fatima kätt" võiksid lugeda eeskätt need, keda huvitab islami ja kristluse ajalooline võitlus, see, kuidas maurid ja kristlased Hispaanias lakkamatutes vastuoludes üksteist hävitasid, kuidas ühe verevalamise lõpp andis vaid väheseks hingetõmbeaega, et siis veel koletumaks kokkupõrkeks üle minna. Põhitegevus kulgeb aastatel 1568 - 1612.

Tänapäevasele islamikäsitlusele annab Falcones "Fatima käega" huvitavat lisa. Kirjaniku enda sõnul on Hispaania maurikogukonna ajalugu alates Granada vallutamisest katoliiklike valitsejate poolt kuni islamiusuliste lõpliku väljakihutamiseni üks paljudest ksenofoobia episoodidest Hispaania ajaloos. Erilisel kohal on teoses mauride laste kui oma rahva tragöödia süütute ohvrite saatus.

Ligi 1000 lehekülge põnevat lugemist annab palju toitu kujutlusvõimele: Hispaania avarused ja mäed, suured mauride asulad – eriti Guadalquiviri jõe orus, Valencia rannikuplatool ja Granada mägisel alal, huvitava vaimse pärandi ja arhitektuuriga linnad (eriti Córdoba), aga ikka ja ja jälle kõigepealt inimesed.

Peategelane Hernando, kelles voolab nii araablanna Aisha kui ka toda vägistanud kristlasest preestri veri, jõuab selle ajaga noorukist täismeheks saada, oma päritolu ja ajalooarengute pärast väga suuri raskusi üle elada, kaunist Fatimat kirglikult armastada ja temaga ning kristlanna Rafaelaga hulga lapsi sigitada, kuid olulisem on tema vaadete ja tõekspidamiste areng. Hernando seiklused vahelduvad kirjeldustega valikutest islamiusu ja kristluse vahel, mida ta püüab ühte põimida, et saavutada saavutamatut: usu ja võimu nimel vaenutsejate üksmeelt ja mõistmist.