![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvhNxG4RzsHES-NbupjHKVSDMnhk9TQkpYSRpRqQcGga8FjKwtKTeX0fGak5LuEfZKEY5BLsLiIoYvRWQkPIkU-N8_RNtqoPII6xc5Mg36KLARlLKnI4gxHc4C6QufyuIJelijg6AFWbm9/s200/matk03.jpg)
Meil oli väga tore tootmisõpetuse õpetaja Aime (kelle perekonnanime kipun aeg-ajalt unustama) - suur matkaentusiast Tallinna Toidukaubastust. Nakatas meid kõiki matkamispisikuga ja nii olime klassikaaslastega peaaegu igal nädalavahetusel matkamas. Käisime vist noil aastatel kõikidel laialdase ulatusega rahvamatkadel. See oli imetore traditsioon! Osalesime ka Eesti ja Balti matkajate kokkutulekutel.
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_m_1gEyWhcdODbnBInJdRic22Kt2Q14hlG3yZIsOts_xkSO9CKXAFV1I33euN_C8ZD5x920SeV6MpljMdkvDQYVKneHvF2oKrRlkdLcqf3yN6ZCOyq2V6oGN266Q0IypKmHorzZUxjn-g/s200/matk010.jpg)
Toonases Tallinna 10. keskkoolis (Nõmme Gümnaasiumis) köitis matkamine mitte ainult meie klassi. Kooli matkajatel oli ka oma käisemärk. Kui Tartusse ülikooli läksin, jäi matkamine soiku. Meie rõõmus seltskond oli Tallinnasse maha jäänud, uued tegemised tulid peale.
Panen siiagi mõned käiseembleemid. Rohkem saab neid näha minu reiside pudi-padi-blogis.
Rahvamatkale võib nüüd ka minna, iga aasta jaanuari lõpus Järva-Madiselt Simisalu matkakoduni :) Tammsaare rahvamatk, väga pika traditsiooniga.
ReplyDeleteJah, leidsin internetist üsna mitu kohta, kus praegugi rahvamatku korraldatakse. See on väga tore. Aga nii massilised need tõenäoliselt enam pole, nagu minu noorusaastatel. Muidugi olid siis ka varblased suuremad ja rohi rohelisem :)
ReplyDeleteVaatasin just Internetist, 2010 jaanuar oli osavõtjaid 274.
ReplyDeleteAga muidu tore ettevõtmine, algatuseks avalikustatakse Tammsaare kirjanduspreemia võitnud teos/kirjanik, lõpetuseks võid end hernesupiga kostitada :)
Rahvamatkade ajaloost Eestis:
ReplyDelete"1964 - Pandi alus rahvamatkamisele Eestis. Toimus esimene rahvamatk Grenoble´ taliolümpiamängude tähistamiseks, järgmise aasta rahvamatkal on osalejate arv üle 65 000."
Täiesti uskumatu arvuna tundub praegu. Kusjuures minu mäletamist mööda käisime/käidi neil rahvamatkadel tollal vabatahtlikult. Hinnet ei pandud, kohustust ei olnud, lõpp-punktis sai tollal limpsi ja küpsist osta, vahel ka suppi süüa. Nagu suured rahvapeod.
Belli questi ricordi di giovinezza, della vita all'aperto, delle gite con i compagni... E molto belle anche le etichette, queste vignette di disegno semplice ma molto rappresentativo dello "stile" estone, con quella tipografia che si trova anche nei francobolli della prima Repubblica d'Estonia.
ReplyDeleteSi, Albert, era il tempo magnifico di giovinezza. Queste vignette sono i pezzi di stoffa, erano di móda per i vestiti di viaggio. Semplice, ma gioioso.
ReplyDelete