Rotatsioonimasinad mürisevad... Nii pealkirjastas kunagi oma raamatu ajakirjandusest prof Juhan Peegel. Töötasin tol ajal igapäevalehes ja kirjutada tuli järjest iga päev, sest need mürisevad masinad nõudsid oma kurku järjest uusi uudiseid.
Blogid on ka veidi nende ajahambuliste rotatsioonimasinate moodi. Nõuavad iga päev või vähemasti mõnevõrra pidevalt uut saaki, et püsilugejaid hoida ja uusi köita.
Panen selle masina mõneks ajaks seisma. Ei taha kirjutada päevasündmustest ega meenutada ka olnut. Teemasid oleks palju. Aga ma ei taha. Seepärast ilmub siia blogisse nüüd mõnda aega iga päev üks lillepilt - läbi lillede kõnelemine on ju sajandeid olnud moes. Ja millal siis veel, kui mitte suvel, mil lilled võivad saada omamoodi laenguks uuele sügisele ja talvele.
Päeva lill, läbi lillede...
Minu pildil: õied Eestist.
Läbi lillede ütlemine on suur oskus nagu selle mõistminegi, mida läbi lillede öeldakse.
ReplyDeleteMa arvan, et paljud seda ei valda.
Otse lajatamine on ju lihtsam.
Ootan su lilli!
Enamasti ongi need ainult lillepildid. Kas midagi ka juurde kirjutan? Pole päris kindel, võib-olla jätan lilled omaette.
ReplyDeleteOli ju mingil ajal isegi mingi seltskonnamäng - lillekaardikesed. Sai neiuhakatisele ulatatud mingi lillepilt ja ta teadis täpselt, mida sa ütelda tahad.
ReplyDeleteJa kui keegi peast ei tea või arvata ei oska, ju siis tänapäeval tuleb appi internet :)
ReplyDelete