Tuhapilvealune päev

Nukrus...

Vähe sellest, et majalähedased männid tänavuse raske lumekoorma tõttu on okstest hõredamaks jäänud. Täna võeti maha üks mu akna all kasvavatest kahest valgete rooside põõsast. Olevat liiga kanalisatsioonikaevu lähedal. Allesjäänud põõsast pügati samuti otsustavalt. Ligi viisteist aastat tohtis nii olla - nüüd järsku enam ei tohi.

Selle võrra on mul siis saabuval suvel õisi vähem ja linnulaulu võib-olla ka. Pealegi ei meeldi mulle vaadata aknataguseid autosid.

Teadmine, et Põhja-Euroopas on lennuliiklus mõneks ajaks välja surnud, on kummastav.

Loodus näitab oma jõudu ja Islandi vulkaanivanake Eyjafjallajökull ei paista muude pahanduste hulgas ka lennukitele halastavat. Ja ehkki meie kandis on teada, et siiani jõudnud tuhapilved on nii kõrgel, et neid õigupoolest näha pole, tunduvad ka alumised nähtavad pilved endas tuhahalli kandvat.

Lennuliikluse puudumine mind otseselt praegu ei häiri. Lennupostiga möödunud nädalal kaugele saadetud suur kirjaümbrik peaks olema juba sihtkohta jõudnud. Kavatsen lennukit kasutada umbes kuu aja pärast, aga siis ehk on olukord normaalsem.

Üle hulga aja sain ühe suurema loo valmis. Mõnevõrra legendaarsest inimesest. Ilmuma peaks see juuni alguses. Loodetavasti. (Ja lükkuski juba juulisse...)

Pilt valgetest roosidest on möödunudsuvine. AP foto Islandi vulkaanipilvist on internetist laenatud.

EDIT// 20. aprillil - lisan siia viite väga headele fotodele Islandi vulkaanipurskest.