"Ja nüüd veedate terve ülejäänud elu vaesuses!"

Mõni nädal tagasi sain e-postiga korraga kaks ahelkirja. Üks neist oli "hiina kiri rahast", mis lubas küllust ja ähvardas vaesusega, kui ma seda edasi ei saada. Tundub, et see kiri liigub igal aastal ringi vähemalt korra, sest olen seda ka varem näinud. Teises kirjas olid üheksa ühtmoodi inglipilti, mingi tekst, mis midagi lubas, ja kiri kästi saata kiiresti (vist lausa üheksa minutiga) üheksale inimesele.

Kumbagi neist kirjadest ei saatnud ma edasi, sest mulle ei meeldinud neis sisaldunud ähvardused ja miks ma peaksingi endale ebameeldivaga e-posti ja teiste hingemaailma risustama.

Mõtlesin siis sel teemal ka blogisse kirjutada, aga muid asju tuli vahele ja see kavatsus ununes. Aga täna sain jälle Külluse-teemalise ahelkirja, mis algas kurjakuulutavalt:

"Kui te eemaldate selle kirja peale läbi lugemist ilma, et edasi saadaks, veedate terve ülejäänud elu vaesuses!" Järgnes rodu dollarimärke, käsk tingimata lõpuni lugeda ja hästi palju erinevas väärtuses dollarikupüüride pildikesi.

Kiri sisaldas ka "väärtuslikke" õpetusi, kuidas raha enda juurde meelitada. Näiteks palgapäeval ei tohtivat raisata mitte sentigi, sest palk peab ööbima kodus. Ju siis seal, kust kiri alguse sai, ei kanta palgaraha üle panka.

Raha ei saavatki olema, kui toas vilistatakse ja toidupurusid pühitakse laualt käega. Aga kui ma näiteks elan laulusõnade "käib töö ja vile koos..." järgi?

Naabrile ei tohtivat laenata leiba ja soola: küllus kolib teie juurest naabri juurde. Selleks, et rikkus majja tekiks, tuleb hari panna seisma kodus käepideme peale püsti. Aga mis siis, kui mul on harja asemel tolmuimeja?

Palgakõrgendust olevat soovitav küsida kolmapäeval. Laenata ei tohiks esmaspäeval ja teisipäeval. Võlga ei tagastata reedel. Võlgadega tegelda ainult hommikuti. Ja üldse üritage raha mitte võtta, vaid anda laenuks: sellega programmeeritavat raha enda juurde tulema.

Rahateemalise folkloori sõpradele võib see kõik huvitav olla, rahaenergia mõjude tundmaõppijaile ka. Aga äärmiselt halva mõjuga on kirjas sisalduvad käsud saata raha ligi meelitamiseks kiri edasi oma sõpradele-tuttavatele ja mitmekordsed nendingud, et kui kirja edasi ei saadeta, veedetakse kogu elu vaesuses. Kui aga saadad kahele sõbrale, siis vaesus ei kummita. Kalkulatsioon on täpne: ühele sõbrale – saad aasta pärast raha, kolmele – poole aasta pärast jne, lõpetades sellega, et kui saata 15 sõbrale, siis ühe päeva pärast ja kui 21 sõbrale, siis kolme tunni pärast.

Kujutlen, kuidas mu 21 sõpra palehigis otsivad pärast sellise kirja saamist, kellele seda edasi saata, et mitte vaesust majja tuua... kusjuures nad enne on veel muret tundnud, et ega see kiri näiteks viirust sisalda... ja mulle ei meeldi see kujutluspilt. Kuigi ma usun, et mu sõbrad on nii targad, et kasutavad selliste ahelkirjade puhul kohe delete´i klahvi, ei saa minust nende kirjade edasisaatjat ühelegi inimesele.

Nende kirjade põhiomadus ongi saajas ebameeldivustunde tekitamine, sest kui sa ei saada, siis ähvardatakse sind, aga kui saadad, tekitad teistele sama efekti. Olen enese jaoks küsimuse lahendanud teadliku ahelkirjade ignoreerimisega nii tigu- kui e-postis (kogemust on ka suhtpalju, sest nõukaajal liikus igasuguseid taolisi kirju küll "heade" soovidega, küll rahasaatmise nõudega).

Häid soove saab inimestele edastada ka teisiti nii mõttelisel kui tegelikul tasandil, hirmutavaid ahelkirju pole selleks vaja.

Ilmunud ÕpL, 7.03.2008