Kogujad on kollektsionäärid. Mõnede arvates kummalised inimesed, kes oma hobisse kiindunud ja sellele pühendunud on. Kogutakse kõikvõimalikke asju. Niisuguseid ka, mille kogumist ei oskagi aimata.
Olen elu jooksul kohtunud paljude kogujatega. Veel rohkematest saanud aimu nii blogidest kui ka kõikvõimalikest ajakirjandusväljaannetest. Mõnest olen ise ajalehtedes/ajakirjades kirjutanud. Seekordsele kirjatükile sai ajendiks kutse autogrammikollektsiooni vaatama.
Nimelt on Sääse raamatukogus (Sõpruse pst 186, Siili peatuse lähedal Mustamäel) 6. maini k.a avatud näitus „Kilogramm autogramme Mati Vihmani kogust“.Selle nädala reedehommikul ehk teisisõnu 21. aprillil kl 10 toimub seal ka kohtumine autogrammikoguja endaga ja talle saab tema põneva hobi kohta igasuguseid küsimusi esitada. Kõik asjahuvilised on oodatud. Saab põhjaliku ülevaate kogumise 50 aastast ja kuuleb autogrammilugusid.
1967. aasta 1. oktoobril juhtus Loksa keskkooli 15aastane õppur Mati Vihman kuulama raadiosaadet, kus oma hobi tutvustas tolleaegne Eesti suurim autogrammikütt Helle Rätsep. Sellest innustatuna kirjutas ta mitmele kuulsale inimesele. Esimene vastus tuli järgmise aasta 1. veebruaril Kuuba peaminister Fidel Castrolt. Nüüdseks on Vihmani kogus rohkesti autogramme riigijuhtidelt, kosmonautidelt, kirjanikelt, kunstnikelt, näitlejatelt, sportlastelt ja veel paljudelt põnevatelt inimestelt nii välismaalt kui ka Eestist.
Autogrammi saamiseks on tulnud omamoodi vaeva näha: kirjutada kenasti, panna ümbrikule ilusad märgid, hiljem tänada. Olla igati diplomaatiline. Pusida sõnaraamatutes. Mati Vihman on kaugetesse maadesse kirjutanud oma soovist põhiliselt inglise keeles, aga saanud vastuseid soome, rootsi, prantsuse, saksa, itaalia, hispaania, portugali ja vene keeles. Mis ju on keeleõppijaile igati kasulik.
Mati Vihman on öelnud, et nüüdisajal on kirja teel autogramme palju raskem saada, kui tema kogumisaastate alguses. Austajate kirjadega tegelevad agentuurid, kelle teenused on tasulised, autogramme müüakse, ostetakse ja vahetatakse. Aga lootust ei maksa kaotada.
Autogramminäituse väljapanekust saab veidi aimu siit: http://fotoalbum.ee/photos/kool17/sets/1316153
Aga igal juhul tasub ise kohale minna.
Lisan, et see blogipostitus ei ole sponsoreeritud. Autogrammid lihtsalt on nii põnevad asjad, et neist kirjutada tahtsin. Foto on näitusekutselt.
/Selle blogi 1111. postitus./
Ma pole küll koguja, aga tegelikult on mul kodus kümmekond raamatut, kus oluliste inimeste allkirjad sees. Kõige põnevam ehk Jüri Järvet.
ReplyDeleteAga teema arenemist siin blogis ootan põnevusega ;)
Mis autogrammidesse puutub, siis mina ka ise neid ei kogu, aga mul on mõned põnevad mulle tulnud kirjad ja kirjakesed tuntud inimestelt, samamoodi ka mõned raamatud, kus kinkija allkiri sees jms. Muid asju olen ka n-ö hooti kogunud, viimati inglitega postkaarte, millega tasapisi jätkan ja millest suur osa on mu Sulekese blogis. Eks teatud mõttes oleme kogujad me kõik või vähemalt lapseeas olnud...
Delete