Veel viis päeva (ja sellest, kuidas Hundi ulg sai kaitseministri nõunikuks)

6.-10. jaanuar. Närvutavalt tüütu ja väsitava haigusevimma tõttu oli mul kolmekuningapäevaks palju kohustusi kokku jõudnud kuhjuda. Esmalt nõuavad ülevaatamist mu kujuneva raamatu esialgsed toimetajaparandused ja selle kõrval on juba peaaegu käes aeg ka üht lühemat, kuid töömahukat asja kirjutada, mille siiski praegu edasi lükkan nii palju kui vähegi võimalik.

Lugemiseks aega eriti pole, aga sain kätte ja olen alustanud järgmise raamatuga kirjandusmuljetamiseks siin blogis. Online-ülikoolis on lisaks taoismikursusele alanud hispaania keele kuueosalise kursuse viies neljanädalane tsükkel.

Edasilükkamatuks kohustuseks näib kujunevat dokumentide vahetamine. Oleksin täna läinud, aga nägu on pikast põdemisest ikka loppis - ei taha sellise lõustaga fotole jääda.

Päris raske oli leida õiget otsa, kuskohast seda kogunenud tegevustekera harutama hakata.

Blogimist kui tegevust olen aeg-ajalt varemgi unes näinud, aga mõni öö tagasi oli unenägu seotud konkreetse blogijaga. Nimelt nägin unes, et Hundi ulg sai kaitseministri nõunikuks tagala küsimustes. Ühena esimestest asjadest hakkas tegelema logoga, mis kujutas midagi Vera Muhhina "Töölise ja kolhoositari" ning Amandus Adamsoni "Äreval ootel" vahepealset. (Andsin sellest talle ka blogikommentaaris teada ☺)

Neile, kes nimetatud skulptuure ei tunne, panin siia ka internetist leitud pildid. Paljudele kindlasti Mosfilmi filmide avakaadrina tuttav Muhhina "Tööline ja kolhoositar" (ülal) on 1937. aasta looming,  Adamsoni  "Äreval ootel" (all) 1925. aasta oma.